Iga aiapidaja unistuseks on pehme ja roheline muruvaip, mille üle uhkust tunda. Kui aprillis-mais töödega alustada ja murutaimede kasvuks sobilikud tingimused täita, siis on suvel oodata kaunist tulemust.

Kõige parem aeg muru rajamiseks on aprill ja mai, kui maa on juba sulanud ja pehme, või hilissuvel augustis-septembri alguses. Kevadel külvatud muru vajab rohkem suvist kastmist, kuid sügisel tärganud noort muru võib talv enam kahjustada. Samuti võib muru külvata hilissügisel, siis aga idaneb seeme alles järgmisel kevadel. Et kasvav muru muutuks kauniks vaibaks, vajab see 20–30 cm sügavust viljakat ja vett kergelt läbilaskvat saviliivmulda, päikesepaistelist kasvukohta ning mulla happesust vahemikus pH 5,5–7. 

Mõnikord arvatakse, et muru tekib iseenesest ja selle heaks pole midagi vaja teha, võib-olla aeg-ajalt niita. Murul võib olla erinevaid funktsioone ja muru liike on erinevaid. Hoolimata sellest, milline on muru funktsioon, hooldama peab teda alati ja teadlikult ning oskuslikult. Viletsa kasvu korral muutub muru värvus tumerohelisest kahvaturoheliseni ja lõpuks täiesti kollaseks. Muru peab peale niitmise mitmel viisil hooldama, et see kasvaks hästi ja oleks kena. Muru standard sõltub kasvutingimustele lisaks muru liigist, muru kasutamise eesmärgist ja hooldamisest. Et teha kindlaks muru seisundit on soovitav teha korrapäraselt muru proove.

Nende jaoks, kes tahavad kiiresti tulemust saada, ongi ainus võimalus känd võimalikult kerge vaevaga välja juurida. Keemilised ja looduslikud hävitusmeetodid nõuavad paraku enam aega.