Katus on ehitise ülemine, sademete eest kaitsev osa.

Katus koosneb katusekattest ja kandvast osast, mis edastab lume- ja tuulekoormuse ning omakaalust tingitud koormuse seintele või tugedele.

Katuste liigitamine katuse tüübi järgi

Kelpkatus

Kelpkatus on katusetüüp, millel on kõik küljed kaldu seinte poole ning ei ole vertikaalseid otsaseinu nagu nt viilkatuse puhul.

Poolkelpkatus

Poolkelpkatus on kelpkatuse erivorm, mille puhul viilu ülaosas on väike kelp.

Lamekatus

Lamekatus on katus, mille kalle on 10° ja väiksem. Lamekatuse kandeelemendiks on rõhtne või veidi kaldu alustarind.

Mansardkatus

Mansardkatus on murtud kaldpindadega katus.

Sellise katusearhitektuuri traditsiooni arendas edasi renessansiajastul prantsuse arhitekt François Mansart, kelle järgi see katusetüüp ka nime sai.

Mansardkatuse järgi on saanud nimetuse ka mansardkatuse alune mansardkorrus.

Viilkatus

Viilkatus (harva kasutatud saksamõjulist terminit sadulkatus (saksa Satteldach)) on katusetüüp, millel on kaks kallet ja vertikaalsed otsaseinad.

Katuste liigitamine katusekattematerjali järgi

Haljaskatus

Haljaskatus (pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. Haljaskatuse mõiste alla käib ka katuseaed, mille erinevus seisneb selles, et seda katab muu hulgas ka kõrghaljastus (puud ja põõsad). Kergkruusal põhinevat haljaskatust nimetatakse kerghuumuskatuseks või kergmurukatuseks. Mitmesuguste heintaimedega kaetud katuseid nimetatakse rohu- või murukatuseks. Heintaimede mätastega kaetavate katuste kohta kasutatakse mõistet mätaskatus. Erisuguste katusehaljastuse tüüpide kohta on sobivam kasutada üldmõistena väljendit rohekatus kui roheline katus. Viimase all võib olla mõeldud nii taimkattest moodustuvat katust, rohelist värvi katust kui ka ökoloogilist või energiatõhusat katust. Haljaskatus koosneb mitmest aluskihist, millest igaühel on kindel eesmärk. Olenevalt taimkatte olemusest ja rajamise tehnoloogiast tulenevad ka erinevad (kohati sünonüümsed) nimetused ja erinev liigitus.

Keraamilistest plaatidest katus

Keraamilised plaadid on kõrge hinnaga, aga pika elueaga (üle 100 aasta). Erinevad keraamiliste plaatide stiilid: Imbrex ja tegula- kaks tegula keraamilist plaati asetatakse üksteise kõrvale ja üks imbrex plaat pannakse nende liite kohale. See liitestiil tuleb Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurist. Munk-nunn stiil- sarnaneb imbrex ja tegula stiilile aga selle stiili puhul on kasutatud ainult imbrex plaate, kus üks imbrex plaat on keeratud tagurpidi. Lisaks veel saab eristada kolme eri stiili katuseplaate: Hollandi stiilis keraamilised plaadid, Briti stiilis keraamilised plaadid ja Mangaloori stiilis keraamilised plaadid.

Kimmkatus

Kimmkatus on katus, mis on tehtud kimmidest. Kimmid on pakust või plangust välja saetud kiilukujulised lauad. Kimmkatused on väga populaarsed Põhjamaades. Kimmkatuse toormaterjaliks on tavaliselt enam levinud ning vastupidavam kohalik puit. Põhjamaades on kõige populaarsem tooraine kohalik mänd ja kuusk, mis kohalikes oludes on tõestanud ennast kõige vastupidavamana.

Kimmkatus on väga hea kaitse alumise konstruktsiooni mehhaanilise kulumise, vee- ja teiste kahjustuste eest ning üldjuhul ei ole vajadust kasutada konstruktsioonis aluskatet, kui katusealune on ei ole välja ehitatud. Enamasti ehitatakse kimmkatused kolmekihilisena, kus pealmise rea kimm katab alati alumise rea kimmide vahelise prao ja pikkuselt umbes 2/3 alumisest reast. Kuna kimmid on pikkuses kiilukujulised, siis jääb alumine, paksem kolmandik järgneva rea alt välja. Katuse vastupidavamaks muutmiseks on soovitatav kimmi kaitsta, kas puhta puutõrvaga või tõrvaõliga. Puidust katusekatete tuntuim immutusvahend on tõrvaõli, mis on hästi töödeldav ja kättesaadav. Puutõrva kasutatakse rohkem muinsuskaitsealustel objektidel, kus on väga oluline ajalooline autentsus ja säilivus. Kimmikatustele saab anda endale meelepärase kujunduse, lõigates kimmi otsi enda soovidele vastavalt.

Laudkatus

Laudkatus on katus, kus kattematerjaliks on kasutatud lõhestatud, saetud või hööveldatud laudu. 

Laudkatuse materjaliks sobib kõige paremini männi või lehise lülipuit. Õige puidu ja korraliku hooldamise korral kestab õige laudkatus sada aastat.Katuselaudade juures on eluiga määravaks teguriks puidu kvaliteet. Kõige parem on puitkatuse ehitamiseks mänd, mille poorid on sulgunud ning vaiku täis. Avatud pooridesse pääseb niiskus sisse ning tekib mädanikule soodne keskkond.

Laudkatuse ehitamiseks tehakse aluslaudis, mille peale käib tõrvapapp, liist, roov ja alles siis laud. Seejuures on mõistlik katusekalle 45%. Lisaks hööveldatakse vihmavee ärajuhtimiseks laudade servadesse sooned.

Laudkatust tuleks immutada linaõli ja tõrva seguga. Esimest kihti peale kandes võiks tõrva vedeldada linaõliga. Järgmised kihid tuleks aga kanda peale ilma õlita, et tõrvakihti peale kasvatada. See on vajalik, kuna niiskusest halvemini mõjub laudkatusele päikese ultraviolettkiirgus, mis lagundab tõrvakihi, seejärel ka vaigu puidu sees ning puit muutubki pudedaks. Tõrvakihti peaks uuendama lõunapoolsest küljest viie aasta, põhjapoolsest küljest kümne aasta takka. Sellise hooldusega peaks katus vastu pidama vähemalt 100 aastat. Laudkatuse eluiga sõltubki suuresti puidu kvaliteedist ning hooldusest: kui katusekattematerjalina kasutatakse halva kvaliteediga maltspuitu, mis on langetatud suvel ning kui katust ei hooldadata, on vastupidavus väga väike.

Membraankatus

Membraan katusematerjal toodetakse suurte pikkade osadena, mis pärast katusele panekut liidetakse ühtseks tükiks. Termomembraan (EPDM kumm). Sünteetilisest kuumist toodetud, mis liidetakse kokku kasutades vastavat teipi või liimi. Peamine kasutusala on suured laopinnad. Termoplastmembraan (PVC, TPO, CSPE) Plastikust osad mis liidetakse omavahel sulatades materjali ääri kuuma õhuga. Neid on võimalik lahti võtta ja uuesti kokku sulatada v.a CSPE. Sobib kõikidele pindadele tänu kergele panemis viisile. Vedel katusematerjal, mis kantakse katusele katust sellega värvides. SBS katusematerjal ehk ruberoid või bituumen rull, mis ühendatakse üheks tükiks selle otsi kuumutades gaasipõletiga. Tagab väga hea veekindluse.

Rookatus

Rookatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimesed kasutusele vőtsid. Katuse eluiga on katsetatud juba sajandeid. Rookatus on samaaegselt nii katusekatte- kui ka isolatsioonimaterjal. Euroopa pillirooturul ja pilliroost katuste valmistamisel on väga pikaajaline traditsioon. Eelkõige kasutatakse pilliroogu nendes riikides, kus see on kohapeal kergesti kättesaadev. Pilliroog on väga pikaealine ja vastupidav, roogkatuse eluajaks on 40–60 aastat. Vastupidavus sõltub katuse paksusest, aga muidugi ka materjali ja töö kvaliteedist.

Rookatuse ehitamiseks on vaja koguda pilliroogu. Pilliroog lõigatakse ja heidetakse kahludeks, mille täpne mõõt saavutatakse kalibreerimisraudade abil. Kahludes peab olema ühepikkune roog. Roogu lõigatakse jõeluhtadelt, järvedelt ja merelahtedest, kas jää pealt või madalast veest vastavalt ilmaoludele. Roo lõikamine hakkab pihta novembris pärast öökülmasid. Selleks ajaks on pilliroolehed öökülmade tõttu kuivanud ja küljest ära kukkunud. Parem on lõigata roogu, mis on ilma lehtedeta. Kuiva roogu hoitakse laos, kus rookahle võib üksteise peale panna kuni kuus kihti. 

Rookatuse ehitamine algab eeltöödest. Rookatust ehitades tuleb esiteks mõõta üle katus, et arvutada selle pindala ja selgitada välja vajaminev rookogus. Rookatusemeistrid arvestavad iga katuseruutmeetri kohta kümme 63-sentimeetrist rookahlu. Siiski peab arvesse võtma ka katusele mineva roo pikkust ja paksust. Enne roo paigaldamist tuleb katusele asetada sarikad ja nende külge kinnitada roovid ehk puidust 5x5 sentimeetrise läbimõõduga prussid, mille külge kinnitatakse hiljem pilliroost kahlud. Rookatuse ehitamine seisneb rookahlude asetamises katusele ja nende sidumises katuse roovide külge. Katusele paigaldatakse kõrvuti rookahlud, mis moodustavad ühe rea. Esimese rea rookahlud seatakse üksteise kõrvale. Tekkinud rea peale tuleb asetada ümar raudlatt ehk korralatt. Korralatt tuleb panna iga roovi kohta. Rookahlud jäävad katuse sarikate külge asetatud roovide ja korralati vahele. Sama protsess kestab katusepaneku lõpuni ehk seni, kuni tehtud on ka katuse hari. Viimaseks etapiks on katuse viimistlemine.

Rookatusel on nii eeliseid kui ka puudusi. Rookatuse peamiseks plussiks on ilus välimus, mis sobib maapiirkondade keskkonda. Rookatus hoiab väga hästi soojust ja ka katusealuse soojustamiseks kulub 40% vähem soojustusmaterjali kui muud liiki katuste korral. Rookatused on keskkonnasõbralikud, mis tänapäeval on ökoloogiliselt väga tähtis. Pilliroog katusematerjalina on kodumaine ja kergesti kättesaadav. Lääne-Eesti saartel on pilliroog suhteliselt levinud ja katusematerjaliks sobilik.

Rookatuste puuduseks on kallidus, mis piirab rookatuste ehitust paljudele inimestele. Samuti nõuab rookatus hoolt ja peab küll vastu kaua, kuid siiski vähem kui sada aastat. Rookatuse ehitus on töömahukas ja vajab palju kalkuleerimist. Kahjuks on kvaliteetseid rookatuseid teha oskavaid meistreid ja firmasid Eestis vähem kui tehiskatusematerjalide paigaldajaid. Rookatuse üheks puudusteks on ka tuleohtlikkus.

Õlgkatus

Õled on katusematerjal, mis on tehtud õlgede kõrtest ja omavahel tihedalt kokku seotud.

Plekk-katus

Plekk-katus on üks populaarsemaid katusekattematerjale tänu oma soodsale hinnale, vastupidavusele ning laiale värvivalikule.

Plekk-katused on toodetud kurrutatud galvaniseeritud rauast ning lainelise kujuga, et vastu panna läbivajumisele ja pingestamisele. Seda kasutatakse laialt tänu ta madalale hinnale ja vastupidavusele. Vaskplekk-katus on toodetud samamoodi, kuid materjaliks on vask, mida on kergem töödelda. Vaskplekk-katus on kergem, roostevaba ja 100% taaskasutatav. Nende maksumus on väga kallis, aga nad on palju vastupidavamad kui rauast plekk-katused. Teoorias suudavad vaskplekk-katused vastu pidada tuhandeid aastaid.

Kuna plekk-katus ei ima niiskust, on see vastupidav Eesti kliimale omastele suurtele temperatuurikõikumistele, tuulele, vihmale ja lumele. Katuse õige paigaldamine tagab vastupidavuse ka tormidele.

Pleki pind takistab sambla vohamist ja prahi kogunemist. See on kerge, sobib kohaldamiseks olemasolevale katusele, ühes tükis katusepaanid teevad katusevahetusprotsessi kiireks ja lihtsaks. Plekkkatuseid tehakse erinevates profiilides: kiviprofiil, trapetsprofiil, klassikprofiil, valtsprofiil, kandvad profiilid. Plekk-katuse miinuseks on vihmase ilmaga tekkiv müra.

Võtke meiega ühendust juba täna kas kontaktivormi kaudu, kirjutage e-mailile info (ät) saarehaldus.ee või helistage telefonil (+372) 513-1161.