Jäätmeseadus

Autor: Andres Larin
on Mai 01, 2017
Vaatamisi: 661

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

1. jagu
Reguleerimisala ja mõisted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.

(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu osas, kui see on reguleeritud teiste seadustega:

1) välisõhku heidetavad saasteained ja heited;
2) reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed;
3) radioaktiivsed jäätmed;
4) lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed;
5) loomsete jäätmete ja kõrvalsaaduste, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;
7) maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid; 
8) ehitise püstitamisel tekkinud kaevis, kui selles sisalduvad saasteained ei ületa õigusaktidega kehtestatud piirkontsentratsioone.

(3) Käesolev seadus reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud pakendiseadusega.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud tegevusloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise ja muutmise ning jäätmekavade koostamise ja muutmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Jäätmed

(1) Jäätmed on mis tahes käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

(2) Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

(3) Jäätmekategooriad on:

1) Q1 – edaspidi teisiti määratlemata tootmis- ja tarbimisjäägid;
2) Q2 – praaktooted;
3) Q3 – tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud;
4) Q4 – materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud, kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on õnnetusjuhtumi tagajärjel saastunud;
5) Q5 – materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid;
6) Q6 – kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid;
7) Q7 – ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, kasutatud karastussoolad;
8) Q8 – tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid;
9) Q9 – saastetõrje- ja puhastusprotsessijäägid, nagu skraberisetted, kottfiltritolm, kasutatud filtrid;
10) Q10 – metallide töötlemise ja viimistlemise jäägid, nagu treilaastud, valtsimistagi;
11) Q11 – toorme kaevandamise ja töötlemise jäägid, nagu kaevandamisjäägid, naftatootmisel tekkinud muda;
12) Q12 – rikutud materjalid, nagu PCB-ga saastatud õli;
13) Q13 – kõik materjalid, ained või tooted, mille kasutamine on keelatud;
14) Q14 – tooted, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, nagu põllumajanduses, olmes, kontorites, kauplustes või töökodades ära visatud vallasasjad;
15) Q15 – reostatud pinnase puhastamisel tekkinud saastunud materjalid, ained või tooted;
16) Q16 – kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jäätmekategooriatesse kuuluvate jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (edaspidi jäätmenimistu) kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 3. Tavajäätmed

Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

§ 4. Püsijäätmed

Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.

§ 5. Biolagunevad jäätmed

Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.

§ 6. Ohtlikud jäätmed

(1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

(2) Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse kord jäätmete liigitamiseks ohtlike jäätmete hulka, lähtudes jäätmete päritolust, koostisest, ohtlike ainete kemikaaliseaduse mõttes sisaldusest ning käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kahjulikust toimest.

(3) Jäätmete koostise, sealhulgas ohtlike ainete sisalduse vahetul määramisel tuleb mõõtetulemuse jälgitavuse saavutamiseks ja tõendamiseks lähtuda mõõteseaduse § 5 lõikes 1 kehtestatud nõuetest.

§ 7. Olmejäätmed

Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.

§ 8. Jäätmete kahjulik toime

Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad:

1) H1 – plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen;
2) H2 – oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni;
3) H3A – väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 oC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad või hõõguvad edasi, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase;
4) H3B – tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 oC ja võrdne või alla 55 oC;
5) H4 – ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelisel, kestval või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku;
6) H5 – kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid;
7) H6 – mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma;
8) H7 – kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust;
9) H8 – sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes võivad neid hävitada;
10) H9 – nakkusttekitavad, mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist;
11) H10 – teratogeensed või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust;
12) H11 – mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust;
13) H12 – ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid;
14) H13 – ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad leostuda või muul viisil eralduda muud ained, millel on käesoleva paragrahvi punktides 1–13 loetletud omadused;
15) H14 – ökotoksilised või keskkonnaohtlikud ained ja valmistised, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile. 

Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. 

§ 9. Jäätmevaldaja

Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.

§ 10. Jäätmetekitaja

Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.

§ 11. Jäätmehooldus

(1) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.

(2) Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud.

§ 12. Jäätmehoolduse arendamine

(1) Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.

(2) Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid.

(3) Riik toetab jäätmehoolduse arendamist riiklike toetusprogrammide kaudu.

§ 13. Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.

§ 14. Jäätmete kogumine ja vedamine

 (1) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.

 (2) Jäätmete vedamine on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga lähtekohast sihtpunkti. Jäätmete vedamine hõlmab jäätmesaadetise peale- ja mahalaadimist ning jäätmeveose komplekteerimist mitmest saadetisest, kuid ei hõlma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid.

 (3) Jäätmete vedajat ei loeta jäätmevaldajaks, kui tema ülesandeks on ainult üleantud jäätmesaadetise toimetamine üleandja poolt määratud sihtpunkti või selle edastamine esialgsel kujul saadetise vastuvõtmiseks volitatud isikule, juhul kui jäätmete üleandja ja vedaja vahel sõlmitud veolepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 15. Jäätmete taaskasutamine ja taaskasutamismoodused

(1) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus.

(2) Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud.

(3) Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus.

(4) Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse.

(5) Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks.

(6) Jäätmete taaskasutamismoodus võib hõlmata üht või mitut taaskasutamistoimingut.

(7) Jäätmete taaskasutamistoimingute nimistu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega .

§ 16. Jäätmete töötlemine

 (1) Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse.

 (2) [Kehtetu – RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 17. Jäätmete kõrvaldamine

(1) Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming.

(2) Jäätmete kõrvaldamistoimingute nimistu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega .

§ 18. Keskkonnahäiring

Keskkonnahäiring käesoleva seaduse tähenduses on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine.

§ 19. Jäätmekäitluskoht

(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

(2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.

(3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

(4) Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba või registreerimine, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa või registreerimisega määratud kohas.

(5) Jäätmekäitluskoha, kaasa arvatud prügila asukoht määratakse planeerimisseaduses sätestatud korras.

§ 20. Jäätmekäitluskoha järelhooldus

Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

2. jagu
Jäätmetekke vältimine ning jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamine 

§ 21. Jäätmetekke vältimise üldnõuded

(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluste piires:

1) rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid;

2) kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on kestvad ja korduskasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral.

§ 22. Jäätmetekke vältimine

Jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele.

§ 23. Tootja, tootjate ühendus ja turustaja

(1) Tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes:

1) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;

2) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;

3) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil.

(2) Isikut, kes üksnes rahastab rahastamislepingu alusel (näiteks pank), ei loeta tootjaks, kui ta ei tegutse tootjana käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt.

(3) Käesoleva seaduse mõistes on tootjate ühendus mittetulundusühing või muu majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üksnes tootjad või tootjate ühendused ning mille üheks eesmärgiks on teatud liiki probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine.

(4) Tootjate ühendus peab tagama:

1) kõigile vastavat liiki probleemtoodete tootjatele juurdepääsu tootjate ühenduse teenustele;

2) kohustused lepinguga üle andnud või tootjate ühendusega liitunud tootjalt tasu kogumise võrdsetel tingimustel ja teenuste pakkumise neile, lähtudes üksnes nende turuosast seda tüüpi seadmete turul;

3) jäätmete käitlemisega seotud teenuse ostmise konkurentsi alusel;

4) jäätmete kogumise ja taaskasutamisega seotud andmete kättesaadavuse Keskkonnaministeeriumile ja järelevalve õigust omavale isikule.

(5) Turustaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes kaubanduslikel alustel pakub tooteid isikutele, kes kavatsevad neid tooteid kasutada.

§ 24. Tootja kohustused jäätmetekke vältimisel ja tekkivate jäätmete kogumisel

(1) Toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses:

1) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkivate jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena;

2) edendama teisese toorme kasutamist toodetes.

(2) Teisene toore on jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlussevõetud aine või materjal.

(3) Toodetest tekkivate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise nõudeid, eelkõige taaskasutamise nõudeid tuleb arvesse võtta juba toodete kavandamisel ja projekteerimisel.

(4) Tootja on kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemise ja taaskasutamisega andma jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu ja nende asukoha kohta tootes.

(5) Keskkonnaministril on õigus tootest tekkivate jäätmete käitlemisel keskkonna- ja terviseohu vältimiseks anda määrusi, millega kehtestatakse tootes ohtliku aine maksimaalne sisaldus ja tehnilised normid ohtlike ainete sisalduse määramiseks või sihtarvud teisese toorme kasutamiseks toote valmistamisel.

§ 25. Probleemtoode

(1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

(2) Probleemtoodete hulka kuuluvad:

1) patareid ja akud;

2) PCB-sid sisaldavad seadmed;

3) mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid;

4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;

5) vanarehvid. 

(3) Käesoleva seaduse mõistes on:

1) patarei ja aku – ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks;

2) PCB-d – polüklooritud bifenüülid, polüklooritud terfenüülid, monometüültetraklorodifenüülmetaan, monometüüldiklorodifenüülmetaan, monometüüldibromodifenüülmetaan ja muu valmistis või segu, mis sisaldab mis tahes eelnevalt nimetatud ainet kokku üle 0,005 massiprotsendi;

3) mootorsõiduk – neljarattaline mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses ning kolmerattaline mootorsõiduk, välja arvatud kolmerattaline mootorratas ja kolmerattaline mopeed;

4) elektri- ja elektroonikaseade – seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral;

5) rehv on mootorsõiduki ja selle haagise rehv.

(4) Keskkonnaministril on õigus määrusega kehtestada probleemtoodete märgistamise viis ja kord.

§ 26. Tootja kohustused probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemisel

(1) Tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega.

(11) Isikule, kes võtab tarbijalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmed, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustused.

(12) Turustajale kohaldatakse tootja kohta sätestatut, kui turustaja müüb edasi tooteid, mille on valmistanud või turule lasknud probleemtooteregistris registreerimata tootja.

(2) Tagatis võib olla tootja osalemine omarahalise või mõne muu sellega võrdsustatud panusega probleemtoodetest tekkivate jäätmete hoolduse asjakohastes rahastamissüsteemides, ringlussevõtu kindlustus või kinnine pangakonto.

(3) Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega vabastada tootja teatud tähtajani käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest teatud probleemtoodetest tekkivate jäätmete osas, sealhulgas väljaspool kodumajapidamist tekkivate jäätmete osas, või vähendada kokkukogutavate probleemtoodete protsentuaalset osakaalu turustatud toodete koguarvus, määrates selleks vastavad sihtarvud ning tähtajad nende sihtarvude saavutamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab tootja või tootjate ühendus. Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isik kannab tarbijalt vastuvõetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulud.

(41) Kui tootjale tagastataval mootorsõidukil puuduvad varem selle mootorsõiduki komplektis olnud materjalimahukuselt või tehniliselt olulised osad nagu kere, sillad, mootor, käigukast, katalüsaator või elektrooniline juhtplokk või kui mootorsõidukile on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist, võttes arvesse puuduvate osade materjali väärtuse tagastatavas sõidukis ja sõidukile lisatud jäätmete käitluskulud.

(42) Kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist. Vaidlused seadme komplektsuse üle lahendab linna- või vallavalitsuse volitatud isik.

(43) Mootorsõidukeid ja mootorsõiduki haagiseid turule toov tootja peab mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagise rehvide osas pidama eraldi arvestust rehvide koguse ja massi üle ning korraldama kasutuselt kõrvaldatud vanarehvide kogumise ja taaskasutamise. Kasutuselt kõrvaldatud vanarehvide kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel keskkonnaminister. 

(5) Enne probleemtoote suhtes kohalduvate tootja kohustuste tekkimist turule lastud probleemtoodetest tekkinud jäätmete (endisaegsed jäätmed) jäätmehoolduse tagamise ning selle finantseerimise kohustused lasuvad tootjatel, kes vastavate probleemtoodete jäätmeteks muutmise ajal turul tegutsevad, proportsionaalselt nende osaga seda tüüpi seadmete turul.

(6) [Kehtetu – RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

(7) Kui tootja on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrusega vabastatud lõikes 1 nimetatud kohustusest, kannab jäätmehoolduse kulud jäätmevaldaja.

(8) Vabariigi Valitsusel või tema volitatud ministril on õigus määrusega kehtestada kasutuselt kõrvaldatud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord.

(9) Käesoleva seadusega sätestatud kohustused kirjaliku lepinguga tootjate ühendusele üle andnud tootja, kes on täitnud oma kohustused tootjate ühenduse ees, ei ole vastutav probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise sihtarvude täitmise ning probleemtooteregistrile andmete edastamise eest. 

§ 26-1. Probleemtooteregister

 (1) Probleemtooteregister on riiklik register avaliku teabe seaduse tähenduses, kuhu koondatakse andmed probleemtoodete tootjate kohta ning kus hoitakse ja töödeldakse Eestis toodetud, Eestisse sisseveetud ja Eestist väljaveetud probleemtoodete ja probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise andmeid.]

(11) Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid.

(2) Probleemtooteregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus avaliku teabe seaduses sätestatud korras .

(3) Probleemtooteregistrisse kantavad andmed, nende esitamise kord, registrikaardi vormid ja rahvusvahelistest kohustustest tulenev andmete edastamise kord kehtestatakse probleemtooteregistri põhimääruses.

(4) Keskkonnaministril on õigus oma määrusega kehtestada probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu vastavuses käesoleva seaduse § 2 lõike 4 alusel koostatud jäätmenimistuga, kui see on vajalik jäätmete täpsemaks määratlemiseks ja taaskasutamise andmete kandmiseks probleemtooteregistrisse.

§ 26-2. Elektri- ja elektroonikaseadmete romude kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmine

(1) Enne 2005. aasta 13. augustit turustatud kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromude kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kulud kannavad tootjad, kes turustavad vastavat liiki kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmeid hetkel, mil nendest elektroonikaromud tekivad, ühiselt. Tootjad kannavad kulud proportsionaalselt vastavalt oma turuosale vastavat liiki elektri- ja elektroonikaseadmete müügis.

(2) Enne 2005. aasta 13. augustit turustatud muude kui kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromude, mis on asendatud uute samalaadsete seadmetega või sama funktsiooni täitvate seadmetega, kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kulud kannab tootja, kes on müünud seadmed, millega elektroonikaromuks muutunud seadmed asendatakse.

(3) Enne 2005. aasta 13. augustit turustatud muudest kui kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromude kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kulud kannab jäätmevaldaja, kui ta ei ole asendanud neid seadmeid uute samalaadsete seadmetega või seadmetega, mis täidavad sama funktsiooni.

(4) Iga tootja vastutab oma alates 2005. aasta 13. augustist turule lastud toodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise eest. 

§ 26-3. Romusõidukite kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmine

(1) Tootja kannab romusõidukite vastuvõtmise ja nende käitlemisega seotud kulud proportsionaalselt liiklusregistris eelmisel kalendriaastal esmaselt registreeritud mootorsõidukite margipõhise turuosaga.

(2) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 41 märgitud mootorsõidukite kogumisel võib tootja nõuda, et puuduva osa jääkväärtuse hinnast kompenseerib jäätmevaldaja. Puuduva osa jääkväärtus ei saa ületada puuduva osa materjali jääkväärtust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui romusõiduki osa puudub väärteo või kuriteo tagajärjel, välja arvatud juhul, kui väärteo või kuriteo pani toime jäätmevaldaja.

(4) Tootja ja turustaja on kohustatud sõidukite äravisatud osa jäätmevaldajatelt tasuta tagasi võtma sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja kavatseb selle asendada uuega või mitte.

§ 26-4. Probleemtoodete kogumisel ja taaskasutamisel tekkinud kulude jagamine tootjate ja tootjate ühenduste vahel

Igal tootjal ja tootjate ühendusel, kes on taaskasutanud probleemtoodetest tekkinud jäätmeid üle keskmise taaskasutamise taseme, on õigus nõuda teistelt tootjatelt ja tootjate ühenduselt, kes on probleemtoodetest tekkinud jäätmeid taaskasutanud alla keskmise taaskasutamise taseme, kogumise ja taaskasutamise kulude katmist ulatuses, mis tagab kõikidele tootjatele ja tootjate ühendustele võrdse finantskoormuse, arvestades tootjate või tootjate ühenduste osa turule lastud vastavat liiki probleemtoodete massis. 

§ 27. Probleemtoodete Euroopa Majanduspiirkonnas turule laskmise keelud ning piirangud

(1) Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud järgmiste probleemtoodete turule laskmine:

1) probleemtooted, mis sisaldavad keelustatud tööstuskemikaale Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 304/2003/EÜ ohtlike kemikaalide eksportimise ja importimise kohta (ELT L 063, 06.03.2003, lk 1–26) tähenduses;

2) elavhõbedat, kaadmiumi või pliid sisaldavad patareid ja akud;

3) ohtlikke aineid sisaldavad mootorsõidukid ja nende osad;

4) ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. 

(2) Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrusega .

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tooteid võib turule lasta, kui need ei sisalda käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antud määruses nimetatud ohtlikke aineid. 

(4) Vabariigi Valitsusel või tema volitatud ministril on õigus anda määrusi, millega kehtestatakse teatud probleemtoodete või nende osade suhtes:

1) ohtlike ainete piirnormid, millest väiksemate sisalduste puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei kehti;

2) kasutusalad, tehnilised tingimused või nõuded, mille rakendamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei kehti;

3) tähtajad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelu osaliseks või täielikuks rakendamiseks.

3. jagu

Jäätmehoolduse üldnõuded 

§ 28. Kontrollitud jäätmekäitlus

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(11) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

(2) Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba), mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks.

(3) Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba või kompleksluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.

§ 28-1. Jäätmete põletamine laeval

Laeval on jäätmete põletamine keelatud.

§ 29. Jäätmehoolduse keskkonnamõju ja parim võimalik tehnika

(1) Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda.

(2) Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

(3) Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat.

(4) Keskkonnaministril on õigus anda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu rakendamiseks määrusi, mis kehtestavad käitlusnõuded:

1) vanaõlile ;
2) polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavatele jäätmetele ;
3) asbesti sisaldavatele jäätmetele ;
4) titaanoksiidi tootmisel tekkivatele jäätmetele;
5) biolagunevatele jäätmetele;
6) elektri- ja elektroonikaseadmete romudele (elektroonikaromudele) ;
7) romusõidukitele ;
8) kasutatud patareidele ja akudele ;
9) ehitus- ja lammutusprahile;
10) vanarehvidele;
11) pakendijäätmetele;
12) inimeste ja loomade tervishoiul tekkivatele jäätmetele;
13) olmejäätmetele;
14) metallijäätmetele;
15) põlevkivi termilisel töötlemisel (sealhulgas utmine) tekkivatele jäätmetele;
16) reoveesettele ;
17) püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavatele jäätmetele.

(5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata keskkonnanõudeid kavandatava tegevusega kaasneva jäätmetekke vältimiseks ja jäätmete ohtlikkuse leevendamiseks.

§ 30. Jäätmete taaskasutamise põhimõtted

(1) Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

(2) Käesoleva seaduse § 15 lõigetes 2–4 nimetatud taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele. Kui see ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena.

§ 31. Jäätmete sortimine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

 

(2) Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

 

§ 32. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses

Jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.

§ 33. Nõuded jäätmekäitluskohale

(1) Jäätmekäitluskoha tervise- ja keskkonnaohutuse tagamiseks nii jäätmete käitlemise ajal kui ka pärast käitlemise lõpetamist kehtestatakse keskkonnaministri määrusega:

1) prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded ;

2) jäätmepõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded ;

3) koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded .

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega on keskkonnaministril õigus jäätmekäitluskoha ohutuse tagamiseks kehtestada:

1) tehnilisi norme, tehniliste parameetrite väärtusi ja muid käitamisnõudeid;

2) käitamisel tekkivate heidete piirväärtusi;

3) nõudeid heidete ja neis sisalduvate saasteainete tehniliste parameetrite mõõtmiseks, mõõtmissagedust ja muid mõõtmistingimusi;

4) keskkonnaseirenõudeid jäätmekäitluskohas ja selle ümbruses enne käitluse alustamist, käitlemise ajal ning pärast käitluse lõpetamist;

5) keskkonnaseire kestust jäätmekäitluskoha järelhoolduse ajal.

§ 34. Prügila

(1) Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeladestuskoht loetakse prügilaks järelhoolduse lõpuni.

(3) Prügila ei ole:

1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta;

2) jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates;

3) jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõrvaldatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates.

(4) Prügila liigid sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest on:

1) ohtlike jäätmete prügila;

2) tavajäätmeprügila;

3) püsijäätmeprügila.

§ 35. Töötlemata jäätmete prügilasse ladestamise keeld

(1) Prügilasse on keelatud ladestada töötlemata jäätmeid.

(2) Jäätmete ladestamiseelse töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust inimese tervisele või keskkonnale, samuti neile püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas.

§ 35-1. Kasutatud rehvide prügilasse ladestamise keeld

(1) Prügilasse on keelatud ladestada kasutatud rehve, välja arvatud prügilas ehitusmaterjalina kasutatavaid tükeldatud rehve.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata jalgrattakummidele ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 millimeetri.

§ 36. Segunenud olmejäätmete sortimine jäätmete ladestamiseelsel töötlemisel

(1) Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb segaolmejäätmed enne prügilasse ladestamist sortida.

(2) Sortimata segaolmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud.

(3) Liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajaduse korral läbi järelsortimine.

(4) Juhul, kui ladestatavate jäätmete täiendav töötlemine vähendab jäätmete kogust või ohtlikkust või lihtsustab nende käsitsemist, tuleb sorditud olmejäätmeid enne ladestamist täiendavalt töödelda.

(5) Keskkonnaministril on õigus kehtestada oma määrusega jäätmete sortimise kord, jäätmete kogumassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete protsendilised määrad ja sihtarvud ning sorditud jäätmete liigitamise alused.

Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/13203368