Haljaskatused

Autor: Andres Larin
in Ehitus
on September 08, 2015
Vaatamisi: 2312

Haljaskatus (pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. Haljaskatuse mõiste alla käib ka katuseaed, mille erinevus seisneb selles, et seda katab muu hulgas ka kõrghaljastus (puud ja põõsad). Kergkruusal põhinevat haljaskatust nimetatakse kerghuumuskatuseks või kergmurukatuseks. Mitmesuguste heintaimedega kaetud katuseid nimetatakse rohu- või murukatuseks. Heintaimede mätastega kaetavate katuste kohta kasutatakse mõistet mätaskatus.

Erisuguste katusehaljastuse tüüpide kohta on sobivam kasutada üldmõistena väljendit rohekatus kui roheline katus. Viimase all võib olla mõeldud nii taimkattest moodustuvat katust, rohelist värvi katust kui ka ökoloogilist või energiatõhusat katust. Haljaskatus koosneb mitmest aluskihist, millest igaühel on kindel eesmärk. Olenevalt taimkatte olemusest ja rajamise tehnoloogiast tulenevad ka erinevad (kohati sünonüümsed) nimetused ja erinev liigitus.

Jaotus

Katusehaljastuse jaotamiseks on mitmeid variante, neist levinuim:

Ekstensiivne katusehaljastus (kergmurukatus) – haljastuskihi paksus on 70–160 mm, lisab katusele koormust 60–120 kg/m², sõltuvalt veesisaldusest ka pisut enam. Substraadikihis kasutatakse kergust tagavat kergkruusa. Taimedest on levinuimad temperatuuri- ja niiskusrežiimi kõikumistele vastupidavad ning hooldusvabad kukeharjad, nelgilised, nurmikad. On rajatav peaaegu igale olemasolevale kuni 30° kaldega katusele. Taimed võib nii külvata kui istutada, kiireim lahendus on aga ettekasvatatud mattide kasutamine. Käidav vaid korrapäraseks hoolduseks (mittesoovitavate juhutaimede eemaldamine), lamekatustele võib igapäevaseks käimiseks rajada laudteed.
Vähese intensiivsusega katusehaljastus (rohu- ja mätaskatus) – haljastuskihi paksus on 150–400 mm, lisab katusele koormust 100–350 kg/m². Tulenevalt mullakihist vajab katus tugevat aluskonstruktsiooni. Mätaskatus koosneb niidukoosluse taimestikust. Rohu- ja mätaskatusel kasvavaid kõrrelisi võib niita, kuid võib lasta ka looduslikult areneda.
Intensiivne katusehaljastus (hooldatav katuseaed) – haljastuskihi paksus on 220–1200 mm, lisab katusele koormust 200–1000 kg/m². Substraadikihis kasutatakse paksu mullakihti. Esineb nii murust, püsikutest, põõsastest kui dekoratiivpuudest koosnev taimestik. Murukatuste substraat on mullakiht, mida hoiavad koos juured. Taimestikus domineerivad heintaimed. Katus on käidav ja kasutatav, võib rajada puhkekohti, välikööke, tiike. Vajab pidevat hooldust.

Kihid

Ekstensiivsed haljaskatused

Aluskatus – kasutusvalmis katusekonstruktsioon. Võib olla täiesti kasutuskõlblik bituumenkatus, aga ka ainult katuselaudis.
Veekindel membraan ja juuretõke – geomembraan, mis kaitseb katusekonstruktsiooni vee ja taimejuurte eest. Kasutatakse polüvinüülkloriid materjali, polüetüleenkilet või ka EPDM-kummimembraani (etüleen-propüleen-dieen-monomeer).
Drenaažikiht – juhib ära üleliigse vee, mis on katusehaljastusest ja pinnasekihist läbi imbunud, et taimede kasv ei pidurduks. Samas tagab piisava vee olemasolu taimede kasvuks. Kasutatakse kergkruusa, aga ka plastmassist ebatasaseid (sopistunud) dreenikihte, näiteks vundamendikaitse materjali.
Filterkiht – takistab peenemate osakeste tungimist drenaažikihti ja seega selle ummistumist. Kasutatakse geotekstiile, mis on soovitatavalt ka juurekindlad.
Vett imav kiht – tagab kasvupinnase ühtlase vee- ja toiteainesisalduse. On taimedele täiendavaks veevaruks ja tagab samas ka katusele mehaanilist kaitset. Materjaliks kasutatakse kivivilla.
Kasvupinnas – kerghuumus, mis on taimedele kasvulavaks. Kasutatakse eri fraktsioonidest kokku segatud kergkruusa (65%), mulla (30%) ja savi (5%) segu.
Taimed – niidutaimed, mis on vastupidavad temperatuuri- ja niiskusrežiimide kõikumisele. Kasutatakse peamiselt kukeharju, nurmikaid ja nelgilisi.

Vähese intensiivsusega katusehaljastus

Arvestades asjaolu, et rohu- ja mätaskatuseid rajavad lisaks spetsialiseerunud ettevõtetele ka isetegijad maapiirkondades, võivad nende katuste kihistikud ja paksused olla vägagi erinevad. Mulla suure raskuse tõttu peavad rohu- ja mätaskatused olema rajatud seda raskust kanda suutva konstruktsiooniga hoonetele, milleks maapiirkondades on levinud palkmajad. Aluslaudisele on tavaliselt kinnitatud veekindel membraan, millel plastist drenaažikiht. Samas võib drenaažina kasutada geotekstiiliga kaetud kergkruusakihti. Taimede kasvuks vajalik mullakiht peaks olema minimaalselt 150 mm. Mätaskatustele asetatakse kaks kihti mättaid, juurepooled vastakuti. Rohukatuse korral laotatakse mullakihile ettekasvatatud rullmuruvaibad.

Intensiivsed haljaskatused

Intensiivsel katuseaial on aluskihid sarnased ekstensiivse katusega, pinnasekihi paksus varieerub aga sõltuvalt taimestikust, näiteks kõrghaljastus vajab paksu substraadikihti või kasvuks vajalikke anumaid. Kui katusele soovitakse rajada lausa veesilma, peab veelgi enam aluskihtidele rõhku panema.


Võtke meiega ühendust juba täna kas kontaktivormi kaudu, kirjutage e-mailile info (ät) saarehaldus.ee või helistage telefonil (+372) 513-1161.