Tee kuulub enesestmõistetavalt iga elamu juurde. Kui tee on sõidetav ja käidav ja alati lumest lahti aetud, siis ei pane selle olemasolu peaaegu et tähelegi. Kui aga teede lagunemise ajal muutub juurdepääs teie kodule läbimatuks või kui täiesti uude kohta ehitatud elamu juurde tuleb teha ka tee, on majaomanik vastamisi üpris suure ja kuluka ettevõtmisega.

Õigupoolest tulebki hoone ehitamist sageli hoopis tee ehitamisest alustada, et raske tehnika ja ehitusmaterjalid ülepea krundile pääseksid.

Enne seda on soovitav uurida ehitamise tingimusi. Tee kuulub nii teeseaduse kui ehitusseaduse mõistes ehitiste alla ning selle rajamist reguleerib üldiselt ehitusseadus.

Ehitusseadus defineerib teed järgmiselt: tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi, kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis.

Nii nagu iga ehitise puhul, tuleks seega ka tee rajamiseks taotleda omavalitsuselt
ehitusluba.

Samas ei ole selle ehitusloa taotlemine seadustes väga täpselt fikseeritud. 1999. aastal vastu võetud teeseadus seab küll ehitusloa taotlemise nõude vaid avalikult kasutatavale teele, kuid jätab eratee ehituse tähelepanuta. 2003. aastal jõustunud ehitusseadus reguleerib aga igasugust ehitustegevust, ja kuna erandeid sealt ei tulene, peaks ka eratee ehitamiseks taotlema ehitusluba.

Kui aga seadus pakub võimalusi asju erinevalt tõlgendada, on ka eratee ehitusloa nõue paljuski omavalitsuse maitse küsimus. Ehitusluba ei nõuta enamasti vana tee taastamiseks või remontimiseks, kuid päris uude kohta tee rajamisel oleks korrektne omavalitsust teavitada.

Kindlasti vajab tee-ehitus kooskõlastust siis, kui tee läbib teisi maaomandeid. Sel juhul tuleb teele seada servituut ning selle jaoks on vaja hankida kooskõlastused kõikidelt maaomanikelt, kelle krunti tee läbib, ja ka omavalitsuselt.

Tee vajab vundamenti

“Nii nagu korraliku maja saab ehitada tugevale vundamendile, vajab ka tee püsimiseks korralikku aluspõhja. Väga palju sõltub sellest, millised on looduslikud tingimused tulevase tee all,” on Paavo Aavik veendunud.

Tee laius kujuneb üsna pragmaatiliselt – nimelt kasutatava tehnika suurusest sõltuvalt. Selleks et suur tehnika teed tegema mahuks, peab selle laius olema vähemalt 3–3,5 meetrit.

Kui rajatav tee asub kõval paepinnal, piisab ka sellest, kui ekskavaatorikopaga pinnasekiht pealt ära lükata ning killustik peale tuua. Kui aga tee rajatakse paksu mullakihiga piirkonda, tuleb alustada selle pinnase koorimisest ja äraveost. Kui tehnika mulla äraveoks on kohal, peab tulevase tee jaoks kaevama ka kraavid. Äravõetud mulda on pärast sõelumist võimalik kasutada haljastuses.

Sõltuvalt huumusekihi paksusest võib eemaldamisele minna 0,3–0,5 m paksune kiht pinnast. Oluline on, et kogu pehme materjal oleks teetammist eemaldatud, vaid sellisel juhul peab tulevane tee vajumisele ja koormusele vastu.

Kui muldkeha eemaldatud, tuleb see millegagi täita. Teetamm peab saama ümbritsevast maapinnast kõrgem, nii pääsevad vihma- ja lumesulaveed ära voolama. Sadeveed ongi suurel määral süüdi kruusakattega teede lagunemises.

Tee täitmiseks kasutatakse ehitusjäätmeid. Kuna kõikjal üle Eesti leidub vanu tootmis- või militaar- objekte, saab sealt sobilikku materjali. Küll aga on vajalik selliselt taaskasutatud materjali puhul taotleda keskkonnaametilt luba, et ehitusjäätmete keskkonnaohutus oleks tõestatud.

Vanadest hoonetest pärit silikaatkivid sobivad täiteks purustamata, betoonkonstruktsioonid tuleb enne kasutamist väiksemateks tükkideks teha. Sellise materjali hind on u 5 eurot kantmeeter, mis kujuneb töötlemise ja kohaleveo kulusid kokku arvestades.

Kruusa või killustikuga siledaks

Täitematerjali peale veetakse kruus või killustik. Ehkki Eestis on sobilikku materjali palju, on selle kaevandamine keskkonnakaitsjate vastuseisu tõttu üpris piiratud. Kuid enamasti on igal vallal oma kruusa- või killustikukarjäär ning materjalilimiit kohalike teede korrashoiu tarvis. Seega tasub alati vallast uurida, millised on valla võimalused elanikke teede ehitamisel aidata. Saaremaal Tagavere karjääris näiteks kust killustikku saab, maksab 32–90mm fraktsiooniga paekillustiku kantmeeter peaaegu 15 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks maksab ühe 20 kantmeetrit killustikku sisaldava koorma laadimine 7 eurot ning sellele lisandub omakorda laadimisplatsilt kohapeale transportimise hind.

Tee pinnakihiks sobib päris hästi ka kruus, mis on enamasti hulga odavam. Näiteks valla oma karjäärist pärit kruusa hind on keskmiselt 4 eurot, kuid siingi peab arvestama lisanduva laadimis- ja transpordikuluga.

Kokkuhoiuvõimalused

Sageli tehakse nii, et algul paneb ehitusfirma teele kruusa, et saaks ehitamiseks vajalikutehnika ja materjalikoormatega paremini lähemale. Kui aga ehitus on lõppenud, võidakse tugev killustikukiht ära viia ja tee omanik katab selle odavama kruusakihiga, mis peab piisavalt kaua vastu, kui liikluskoormus piirdub üksnes ühe pere liikumisega.

Kattekihi paksusega pole ka väga mõtet liialdada. Kui tee on korralikult täidetud, piisab 10–20 sentimeetri paksusest kattekihist. Kui tee kaetakse 10 cm kruusa- või killustikukihiga, tuleks arvestada sellega, et 10 ruutmeetri tee katmiseks kulub üks kantmeeter kattematerjali.

Korralikku täidet vajava tee ruutmeetri hinnaks kujuneb 20 eurot. Seega sada meetrit kolme meetri laiust teed maksab umbes 6000 eurot.

Väikse liikluskoormuse puhul võiks kaaluda ka säästlikuma variandi ehk rööbastee ehitamist. Sel puhul kaevatakse muldkeha välja üksnes poole meetri laiuselt teerööbastest. Seejärel rööpad täidetakse ja kruusatatakse. Rööbaste vahele jääb aga alles mururiba. Sellisel moel tehtud tee on küllalt vastupidav ja tunduvalt odavam võrreldes päris teega.

Kas tee rajamine vajab ehitusluba?

Kohalikuks liiklemiseks ette nähtud tee projekteerimise nõuded kehtestab valla- või linnavalitsus. Projekteerimisnõuded esitatakse tee omanikule (teeseaduse § 19 lõige 3). Uue tee ehitamisel koostatakse teeprojekti esimese etapina tee eelprojekt, millega määratakse kindlaks tee asukoht. Eelprojekti koostamise käigus küsib tee omanik puudutatud isikute arvamust ja vastuväiteid, millega eelprojekti koostamisel võimaluse korral arvestatakse (teeseaduse § 19 lõige 1).

Kas tee ehitamiseks saab küsida PRIA toetust?

Tee ehitamise kohta toetuse taotlemine

Tulenevalt määrusest peab tee ja parkla ehitamine vastama kõigile järgmistele tingimustele.

Teed ja parklat saab ehitada ainult siis, kui tee ja parkla on ehitise ehitamise või hoone parendamise osaks.

Tee ja parkla on eratee teeseaduse § 52 tähenduses.

Tee ja parkla on ehitusprojekti alusel juurdepääsuks kavandatavale ehitisele, mille ehitamise ja parendamise kohta taotletakse toetust.

Tee ja parkla ehitamise kulude osakaal ehitise ehitamise ja parendamise abikõlblikus maksumuses ei ületa 30%.

Võtke meiega ühendust juba täna kas kontaktivormi kaudu, kirjutage e-mailile info (ät) saarehaldus.ee või helistage telefonil (+372) 513-1161.