Hoone kõige silmapaistvam osa on fassaad, millelt pudenev krohv ning luitunud ja kooruv värv ei tee au ühelegi majale. Kui aga majaühistu on jõudnud otsusele fassaad korrastada, oleks seda mõttekas teha koos soojustamisega.
Fassaadi renoveerimiseks nimetatakse suuremamahulisi töid nagu soojustamine, krohvimine või uue fassaadikatte paigaldamine. Renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata kõigile ehitisele esitatavatele olulistele nõuetele ehk mehaaniline tugevus ja stabiilsus, tuleohutus, hügieenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus, kasutusohutus, mürakaitse, energiasääst ja energiatõhusus, jätkusuutlikkus, esteetilised ja arhitektuuriajaloolised väärtused.
Millest alustada?
Kui ühistu on otsustanud hoone fassaad korda saada, tuleks esmalt konsulteerida mõne pädeva spetsialistiga – fassaaditöid teostava ettevõtte esindaja, projekteerija, ehituskonsultandi või omaniku järelevalvet teostava ettevõttega. Seejärel lasta teha hoone ülevaatus ja hinnata objektiivselt selle seisukorda, kusjuures ülevaatuse käigus analüüsitakse energiatarbimist ja selle kadusid ehitusfüüsika seisukohalt, vajadusel energiaaudit ning mõõtmised tegeliku soojakulu määramiseks.
Projekteerija tuleks valida vastavat litsentsi omavatelt büroodelt. Kindlasti tuleb lähtuvalt hinna-kvaliteedisuhtest arvesse võtta arhitekti portfooliot, mitte üksnes pakkumise maksumust. Projekt peab olema koostatud selliselt, et see võimaldaks õigesti pakkuda ehitushinda, selle järgi on võimalik korrektselt ehitada ja kontrollida ehitamise vastavust projektile.
Hea ehitaja valmine on keeruline protsess
Enamus korterelamuid renoveeritakse KredExi toetusega ja selleks on nõutud tehniline konsultant. Konsultant peab pakkuma sõltumatut teenust ja tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtete suhtes, kes on teiste osapooltena kaasatud rekonstrueerimisprotsessi. Konsultandi üheks peamiseks ülesandeks on projekteerimis- ja ehitushangete ettevalmistus, analüüs ja läbiviimine. Hankeprotsessi läbipaistvuse huvides võiks luua ühistu juhatuse liikmetele ja konsultandile ühine e-posti aadress, kuhu laekuvad määratud tähtajaks projekteerimise- kui ka ehitushanke pakkumised. Tähtajaks mitte saadetud pakkumised tuleks hankelt kõrvaldada.
Et pakkumised oleks omavahel võrreldavad ja kergesti analüüsitavad, siis soovitaks tellida porjekteerijalt või eelarvestajalt eelarve-mahutabeli, mis oleks pakkumise aluseks. Kui ehitaja on valitud, tuleks täpsustada koostöös konsultandi ja ehitajaga lõplikud mahud ning korrigeerida hind vastavalt pakkumises toodud ühikhindadele. Kindlasti tuleks hilisemas ehitusprotsessis jälgida, et ehitaja ei asendaks projektis toodud materjale astmelt kehvemate vastu!
Lisaks eeltoodule tuleks teha ehitaja osas põhjalik taustauuring, selleks mõned soovitused:
- Kontrollida ettevõtte registreeringuid (MTR) ja majanduslikku olukorda (teatmik.ee, inforegister.ee, creditinfo.ee, krediidiraportid.ee)
- Küsida tagasisidet varasemalt teostatud objektidelt
- Üle vaadata ettevõtte varasemalt teostatud tööd ehk referentsid
- Jälgida hinnaklassi ja kvaliteedi suhet
- Uurida, kas ehitaja on valmis pakkuma lisaväärtust, näiteks projektis ette antutest paremad materjalid/seadmed, mõni tehniline lahendus vms.
- Otsust tehes ei tasu kiirustada!
Kuidas saavutada aastakümneid kestev fassaad?
Fassaadi vastupidavuse ja pikaealisuse annab eelkõige oskuslik töö ja kvaliteetsete materjalide valik, olenemata sellest kas tegemist on krohvi, kivi, puidu vms. Materjalide paigaldamisel tuleb kindlasti jälgida tootja poolset paigaldusjuhendit.
Kindlasti pole mõtet üle mõne aasta fassaadi lihtsalt uue värviga viimistleda, vaid kui ühistu teeb otsuse fassaadi renoveerida, tuleks mõelda ka soojustamisele. Sellega peatatakse edasine niiskuse tungimine välispiiretesse ja üleüldine maja lagunemine ning saavutatakse soojusenergia kokkuhoid ja edasised pidevad kulutused fassaadi kergremondile. Tähelepanuta ei tohi ka jätta maja ülejäänud osad – katus, sokkel, vundament, avatäited, elekter, küttesüsteemid ja ventilatsioon.
Vastavalt ehitusseadustikule on vajalik koostada fassaadi soojustamiseks kooskõlastatud projekt ja ehitusluba. Projekti kooskõlastamine on mõistlik jätta projekteerija ülesandeks, kusjuures projekt on aluseks eelarve koostamiseks, ehitushanke korraldamiseks ja ehitamiseks.
Paneelmajade puhul on osutunud kõige populaarsemaks soojustusisolatsiooni liitsüsteem ehk lühendatult SILS, mille eeliseks teiste süsteemide ees võiks lugeda suhteliselt kerget kaalu ja kiiret paigaldamist. Kergete materjalidega fassaadiviimistlus võimaldab viia miinimumini hoone seintele ja vundamendile langeva koormuse, mis mängib olulist rolli vanade hoonete soojustamise puhul.
Kogemused näitavad, et SILS kasutusaeg tehniliste näitajate halvenemiseta ning remondivajaduseta küündib vanematel fassaadidel näiteks Saksamaal juba üle viiekümne aasta. Et fassaadi pikaealisus oleks garanteeritud, siis mineraalsete krohvide juures tuleks fassaad puhastada ja värvida kord kümne aasta jooksul ning silikoonvaik krohvide hooldustsükliks kord kahekümne aasta jooksul. Nanokrohvide puhul võib fassaad hooldamine päevakorda tulla alles 25 aasta pärast. Kindlasti tuleb koheselt parandada mehaaniliselt tekitatud vigastused, et süsteemi ei sattuks niiskust.
Milliseid probleeme võib fassaadide renoveerimisel ette tulla?
Juhtmestiku võib jätta soojustuse alla kuid see tuleks paigaldada vastavasse kaablihülssi. Hetkel on paljudele renoveeritavatele objektidele projekteeritud ventilatsiooni õhukanalid fassaadile, soojustuse sisse. Päris õige see lahendus siiski ei ole paigaldatava SILS-süsteemi puhul, kuid olude sunnil tuleb mööndusi teha. Kõige problemaatilisemad kohad on majade viimased korrused, kuhu koondub palju õhukanaleid ja sellega seoses kahaneb soojustuse reeglite pärane kinnitamisvõimalus. Ventilatsiooni süsteemi projekteerides oleks soovituslik arvestada majas olevate lõõride tihendamisega ja need kasutusele võtta.
Märgade materjalide nagu segud, krohvid ja värv pealekandmisel tuleb kindlasti arvestada temperatuuridega vahemikus 5-25C. Miinuskraadidega hakkab vesi külmuma ja lõhub sellega materjali keemilist struktuuri, mille tagajärjel muutub see ebapüsivaks. Liiga kõrgetel temperatuuridel ja otsese päikese käes paigaldatud materjalidel aurustub vesi liiga kiiresti, tekivad mikromõrad ja kahaneb materjali püsivus. Ajaga mõrad laienevad ning fassaad hakkab lagunema.
Ideaalis võiksid ühistud ja majaomanikud valida ehitaja välja sügisel või talvel, et kevadel saaks temperatuuri tõustes kohe töödega alustada. Samas on märgade materjalidega võimalik tööd teha ka külmade ilmadega, kuid sellisel juhul peab fassaadi ümbritsev telling olema väga korralikult kiletatud ning seal sees olev temperatuur normi piires. Kasutatakse ka külmakindlaid segusid ja külmalisandeid, kuid võrreldes suvesegudega ei ole nende vastupidavusel nii pikka praktikat.
Millest oleneb fassaaditööde hind?
Fassaaditööde juures määrab hinda kindlasti materjalide valik. Tihti tehakse valik odavamate materjalide kasuks, kuid ei arvestada seda, et nendega on hooldusvälp tunduvalt lühem. Korteriühistud võtavad koos KredExi toetusega üldjuhul pankadelt laenu 15-20 aastaks, seega võiks arvestada ka, et renoveerimisel valitud materjalid võiks olla sarnase hooldusvälbaga, sest vaevalt laenuperioodil soovitakse tegema hakata suuremaid väljaminekuid vajavaid töid.
Näide. Kogu objekti renoveerimise maksumuseks on ca 1 miljon eurot ja parem krohv maksab ca 8000 € rohkem ehk 0,8 % kogu (fassaadi maht ca 2000 m2) eelarvest. Hinnangulised hooldusvälbad on mineraalsel krohvil 7-10 aastat, silikoonkrohvil 15-20 aastat ja nanokrohvil ca 25 aastat. Tänaste hindade juures maksab 2000 m2 fassaadi täielik üle värvimine ca 36 000 eurot, kümne aasta pärast võib see summa olla juba kaks korda kallim. Kvaliteetsematel krohvidel eelisteks on värvipüsivus, elastsus, on mustust ja vett hülgavad, parem difusioon ehk auru läbilaskvus.
Võtke meiega ühendust juba täna kas kontaktivormi kaudu, kirjutage e-mailile info (ät) saarehaldus.ee või helistage telefonil (+372) 513-1161.