Seinte lammutamine ja siis uute ehitamine tundub keerulise ja mahuka tööna, ent kogenud meistrimees ei pea seda kindlasti pelgama, sest kipsist plaatide puhul on tegemist kergelt töödeldava materjaliga, mida on lihtne nii lammutada kui ka paigaldada.
Kipsplaadist seinad tulevad appi siis, kui on vaja ebatasased seinad sirgeks saada või näiteks ühest suurest toast seina abil kaks väiksemat saada. Kipsi käsitlemine on lihtne, ent kogu protsessi juures on vajalik teada mõningaid nippe kvaliteetsema tulemuse saamiseks.
Vajalikke näpunäiteid kipsplaadi paigaldamiseks
Uue seina paigaldamisel mängib väga olulist rolli kipsplaatide alune sõrestik, mis peab olema puidust või metallist.
Metallkarkassist vaheseina sisse on kerge paigutada erinevaid juhtmeid ning torustikke, sest üldjuhul on metallist karkassipostidel olemas selleks spetsiaalsed avaused. Juhtmete ja torustiku paigaldamiseks puitkarkassi tuleb teostada puurimistöid. Puitkarkass võib niiskustaseme kõikudes deformeeruda ja esile kutsuda ebatasasusi, mis metallkarkassi puhul on välistatud.
Sõrestiku vertikaalsed postid peaksid kindlasti olema loodis, et kipsplaatide paigaldamine hiljem veatult kulgeks.
Vaheseina heli ja soojust isoleerivaid omadusi saab parandada, kui karkassi vahed täita mineraalvillast isolatsioonimaterjaliga ning kinnitada vöödele isoleerivad kummitihendid, mis takistavad siirdehelide levimist.
Kui on soov lisada vaheseinale jäikust ning vähendada vastuvõtlikkust vigastustele, saab karkassi katta ka mitme kipsplaadiga. Sellisel juhul ei tohi aga alumiste ja pealmiste plaatide vuugikohad kattuda.
Kipsplaate kinnitades tuleb veenduda, et kruvipead ei läbiks papist kattekihti ning sise- ja välisnurkades tuleb kasutada metallist nurgalinte.
Metallist sõrestiku rajamiseks on vaja karkassitange ning teravaid plekikääre, mis aitavad metallkarkassi hästi töödelda.
Karkassi rajamine
Töö alustades tuleb selgeks teha, kuhu vaheseina soovitakse ning märkida lakke või põrandale tulevase seina asukoht. Selleks on kaks moodust. Kui märge teha esmalt põrandale, siis saab seina asukoha märkida vesiloodi ning puitlati abil külgnevatele seintele ning sealt edasi laele.
Kui aga märge teha esmalt lakke, siis saab seinakonstruktsiooni alumise vöö asukoha väga täpselt määrata nöör- ehk ripploodiga.
Vaheseina konstruktsiooni peaks võimalusel kinnitama vahetult lae- ning põrandatarindi külge, kas taladele või betoonist vahelaele ja põrandale.
Järgnevalt tuleb põrandale ning laele märgitud kohtadele kinnitada puidust või metallist seinakarkassi alumine, külgmine ning ülemine vöö, mis kinnitatakse vähemalt 400 mm sammuga. Alumine vöö peab ukseava kohal katkema.
Betoonist põrandale ning laele kinnitamiseks peab kasutama spetsiaalseid kinnitusvahendeid, et kinnitus jääks kindlalt püsima. Puitkarkassi kinnitamisel puidu külge võib kasutada pikki naelu. Metallist karkassi kinnitamiseks on aga vaja kasutada karkassi tootja poolt soovitatud kinnitusvahendeid.
Kui eelnev on tehtud, siis saab ette võtta postide mõõdistamise ülemise ja alumise vöö vahele. Postid peaksid olema täpselt nii pikad, et nad mahuksid tihedalt kahe vöö vahele. Liiga pikad postid võivad laekonstruktsioone painutama hakata.
Metalliist sõrestiku jaoks tehakse postid umbes 15 mm lühemad. Kõigepealt lõigatakse plekikääridega läbi külgflantsid, seejärel painutatakse ja lõigatakse läbi alumine flants.
Puidust konstruktsiooni puhul tuleb esimene post kinnitada seina külge vähemalt kolmest kohast. Metallist konstruktsiooni puhul tuleb seina külge paigaldada aga vööprofiilist post ning seejärel kinnitada vähemalt kolmest kohast. Järgnevate postide teljevahe peab olema 60 cm. Puitpostid saab alumise ning ülemise vöö külge hõlpsasti kinnitada naeltega, lüües need 45-60 kraadise nurga all läbi postiotsa vöösse. Kaks naela ühelt poolt äärtesse ning üks nael teiselt poolt keskelt. Metallist postide kinnitamiseks profiilvöö külge kasutatakse spetsiaalseid kinnitustange.
Kui rajatud seina on vaja ka ukseava, siis alustuseks on vaja mõõta ukse täpne asukoht, nii et alumine vöö katkeks ukse asukohal ja et ukseava ümbritseks horisontaalne tala ning vertikaalsed postid, mis on omavahel kinnitatud.
Kipsplaatide paigaldamine
Kui karkass valmis, saab asuda kipsplaate paigaldama. Kuna plaadid ise on suhteliselt suured ja kohmakad ning neid on käsitsi raske kanda, tuleks kasutada transportimist hõlbustavaid töövahendeid. Kindlasti tasuks nende soetamisele mõelda, kui plaatide kogus on suur või plaadid tuleb mitu korrust kõrgemale just käsitsi tassida.
Kipsplaadid ladustatakse siseruumi tasasele alusele alustugede peale. Alustoed peaksid teineteisest olema maksimaalselt 600 mm kaugusel. Kindlasti tuleks vältida plaatide ladustamist otse põrandale. Enne plaatide paigaldamist tuleb veenduda, et plaadid ei ilmuta mingisuguseid niiskusele viitavaid märke nagu tumedad laigud või hallitus. Märgunud plaatidel tuleb lasta korralikult kuivada, kuid hallitusega nakatunud plaadid tuleb teiste hulgast eemaldada ja seina üldse mitte panna.
Plaadid on hästi töödeldavad ning parajaks lõikamise saab teha terava noaga. Sirge lõike saavutamiseks soovitame metallist joonlauda või mõnda muud latti. Noaga tuleb läbi lõigata plaadiküljel asetsev papikiht ning seejärel murda ja lõigata läbi ka teisel plaadiküljel asetsev papikiht. Lõikepinda saab vajadusel töödelda kipsiraspli või liivapaberiga. Väljalõikeid saab teostada kipsisaega ning avasid saab teha avafreesiga.
Kipsplaatide paigaldamisel tuleb plaadi servade ning lae, seina ja põranda vahele jätta maksimaalselt 10 cm vahe. Sõrestikule kinnitamiseks on olemas spetsiaalsed kipsikruvid, mille sammuks peaks olema 200 mm. Kipsikruvid tuleb kinnitada piisavalt sügavale, kuid tuleb jälgida, et kruvipea ei läbistaks kipsplaadi papikihti.
Kui vaheseina üks külg on kipsplaatidega üleni kaetud, siis saab teiselt poolt paigutada vajaliku juhtmestiku, seinakontaktide ja lülitite asukohad. Puitkarkassis tuleb juhtmete vedamiseks teha vastavad puurimised, kuid metallsõrestikul on juba vastavad avaused olemas. Kohtades, kus juhe toetub metallsõrestikule, peab avausele paigaldama tihendid, et karkass ei vigastaks juhet. Juhtmed tuleb paigaldada võimalikult horisontaalselt, siis väheneb oht, et hiljem plaatide kinnitamiseks kasutatavad kruvid juhtme isolatsioonikihti lõhuks.
Avatud seinaküljelt saab paigaldada ka isoleerivat mineraalvilla. Seda ei tohiks väga tihedalt kokku suruda, sest see võib vähendada villa võimet helisid isoleerida. Vill on hästi töödeldav ning parajaid tükke saab ehitusnoaga valmis lõigata. Paigaldamisel peaks kindlasti kasutama tolmumaski, töökindaid ning pikkade varrukatega tööpluusi, sest vill võib nahka ärritada.
Kui mineraalvill on paigaldatud, siis saab avatud külje katta kipsplaatidega, kuid nüüd tuleb silmas pidada, et kruvid ei lõhuks juhtmete isolatsioonikihti.
Viimase tööetapina tuleks kõik vuugid paberist vuugilindiga katta ning kruvikohad pahteldada. Valmis tuleb olla ka pahtli teise kihi pealekandmiseks, sest pahtel võib kuivades ja kahanedes praguneda. Üleliigse pahtli saab hiljem ilusti liivapaberiga ära lihvida. Nurgakohtades on heaks abimeheks metallist nurgalint, mille saab ka hiljem üle pahteldada.
Võtke meiega ühendust juba täna kas kontaktivormi kaudu, kirjutage e-mailile info (ät) saarehaldus.ee või helistage telefonil (+372) 513-1161.