Muistsetel eestlastel oli kaks pühapaika: hiis ja saun. Vanarahvas teadis, et saunas saab tervise tagasi, saunas sünnitati lapsi ja põetati haigeid. Sauna viidi inimene oma elu lõpuhetkedeks.

Muiste ehitati saunad ilma erilise vundamendita, vaid nurgad toetusid suurematele kividele. Arhailisele saunale jätkus ühest ruumist, millel oli muldpõrand ja keriseks ilma sideaineta kokku seatud kivikuhil. Sauna sissekäigu ette ehitati püstkoda, kus riietuti ja lõkkeasemel vett soojendati.

Ka tänapäeval kasutusel olevad suitsusaunad ei pruugi oma muistsetest eellastest kuigi palju erineda. Suitsusauna kütmine on omaette kunst. Tavaliselt on saunal kindel kütja, kes on kerise iseärasused aja jooksul selgeks õppinud. Sauna kütmine võtab palju aega ja ka küttematerjali kulub palju. Kütmiseks kulub neli-viis tundi. Tulemuseks on aga tõeliselt elamuslik, ühtlane, mahe ja kauakestev leil.

Kiirema, kuid väidetavalt ka lahjema saunaelamuse saab tänapäevasest kerisega saunast ehk Soome saunast, ja et sellised saunad on väga levinud, leidsime väärt soovitusi Soome saunaguru Pekka E. Tommila raamatust “Saun”. Neid järgides saab vältida saunaehitusel põhilisi vigu, milleks on vähene hapnikusisaldus leiliruumis ning viletsast kerisest tingitud prob­leemid.

Soome saunas olgu õhku

Küllap on iga saunaline kogenud, kuidas keset kõige kibedamat leilivõtmist hakkab halb, süda klopib ja õhust on puudus. Enesetunde halvenemist võib põhjustada värske õhu puudus.

Et leiliruumis oleks piisavalt õhku, peakski puuküttega kerise kütmine toimuma leiliruumis. Sellise küttemoodusega saate ka kõige ökonoomsema õhuvahetussüsteemi. Tugev värske õhu sissetõmme algab juba tänu ruumis olevale küttekoldele. Osa korstna kaudu sisse tõmmatavast õhust kulub põlemiseks, suur osa aga jääb iseenesest saunalistele.

Leiliruumi väljatõmbeventilatsiooni saab tööle ka piisava pikkusega ventilatsioonilõõri või elektritoitega ventilaatori abil.

Piltlikult öeldes tuleb saunalaval viibijad paigutada ümberpööratud, õhutihedasse purki. Selle nii-öelda purgi võib ehitada voodrilauast ja keemiliselt töötlemata ehituspapist, millega kaetakse seinad ja lagi.

Lehtpuidust seinavooder ei tohiks alata madalamalt kui 40 cm kõrguselt põrandast. Kasutatud õhu väljatõmme algab purgi äärest ehk voodrilaudade algusest, 40 cm kõrguselt põrandast. Väljatõmbe ühendus lõõriga algab musta ja puhta laekonstruktsiooni vahelt.

Lavatagune sein ehitage nii, et õhk pääseks musta ja puhta lae vahel vertikaalsuunas liikuma. Pideva väljatõmbe eelduseks on piisavalt pikk ventilatsioonilõõri avatud ühendus kahe lae vahel.

Kui kütmine on alanud, kuumenevad kõik pinnad ruumis võrdselt. Korralikult ehitatud leiliruumis on ka kõik inimese kehaosad ühtlases temperatuuris. Mitte nii, et kuuma kaitseks tõmba lausa karvamüts pähe, aga jalad ikka külmetavad.

Hästi ehitatud leiliruumi tunneb ära ka selle järgi, et pärast leiliviskamist jaguneb kuum aur ühtlaselt ruumi kõigis kõrgusjärkudes, välja arvatud päris põranda lähedal, kuni 40 cm kõrgusel.

Selline pidevalt toimiv väljatõmme kindlustab nii leili- kui ka teiste ruumide tuulutuse ning kuivamise pärast sauna kasutamist.

Väljahingatud õhku, higi ja veeauru tõmmatakse välja pidevalt ning kuumus ei kao kusagile. Et saunalistel ja ahjul oleks ikka piisavalt värsket õhku, võite ka teha lisaõhutuse. Selleks paigaldage põrandapinna tasandile ukse sisse žalusii (ribikatik) või tehke välisseina sisse ava, mida saab klapiga avada ja sulgeda.

Keris vastavalt leiliruumi suurusele

Kui keris vajab väljavahetamist, tuleb esmalt leiliruum üle mõõta. Mida suurem ruum, seda suurem peaks olema ka kerise võimsus, et leiliruumi saaks piisavalt kuumaks kütta.

Puukeriste kasutegurid on erinevad, kuid valmistajad annavad alati oma keriste kohta kaasa juhised, kui suure ruumi jaoks need mõeldud on. Kive peaks kerisel olema vähemalt 50 kg.

Elektrikeriste puhul on asi lihtsam, sest raudne reegel soovitab leiliruumi 1 m3 kohta arvestada 1 kW võimsust. Kui leiliruumis on tellis-, kahhel- või klaaspindu, tuleb iga ruutmeetri kohta arvestada veel juurde 1,5 m3 leiliruumi mahtu.

Kui leiliruumi välisseinad on soojustamata palkidest (läbimõõduga min 20 cm), tuleb kerise valimisel leiliruumi maht korrutada 1,5ga. Kui keris peab soojendama ka pesu- või riietusruumi, on veel vaja lisavõimsust 1 kW ruumi kohta.

Peresaun ei tohiks olla väiksem kui 10 m3, kuid silmas võiks pidada, et suuremas saunas on saunatamistingimused tunduvalt paremad.

Saunalava pikkuse arvutamisel võetakse aluseks saunaliste arv. Iga inimese kohta tuleks arvestada 60 cm lavapikkust.

Kõige mugavam on 700–800 mm laiune istumislava, lamamiseks peab laval olema laiust vähemalt 180–200 cm. Lava peaks olema sellisel kõrgusel, et seal istudes oleksid saunalise jalad kerisekividest kõrgemal või vähemalt samal tasemel.

Kerisekivide vahetamine sõltub suuresti sellest, kui tihti kerist kasutatakse. Kui saunas käiakse keskmiselt kaks korda nädalas, peaks kive vahetama kord aastas või umbes iga 300 kasutamistunni järgi.

Õige aeg kive vahetada on siis, kui need hakkavad murenema või on kaetud nõega. Vahetamisvajadusele viitab ka see, kui saun hakkab tavalisest aeglasemalt soo­jenema.

Vahel on soovitatav kive ümber laduda, et purunenud kivid ei takistaks õhu vaba ringlemist. Kui hea õhuringlus on tagatud, peavad ka kerised kauem vastu ning annavad korralikku leili.

Milline peaks olema mugav saun

• Paigutage oma saun rahulikku ja varjulissse kohta, kust õhtupäikese suunas avaneb kena vaade.
• Tehke saun parajalt suur, pindalaga vähemalt 5 m2 ja ruumalaga vähemalt 10 m3.
• Eraldage pesuruum saunast omaette ruumiks, välja arvatud suitsusaunas.
• Ehitage saun piisavalt kõrge, vähemalt 2,5 meetrit.
• Hankige oma sauna tõeliselt hea keris, kas puukeris või akumuleeriv elektrikeris või mõlemad.
• Õppige kütmisega leilitemperatuuri sobivaks reguleerima.
• Parim temperatuur leilivõtmiseks ja higistamiseks on 90 kraadi.
• Kindlustage piisav õhuniiskus juba leilitamise alguses, vajadusel visake vahetult enne saunaminekut eelleili.
• Hoolitsege selle eest, et saunas oleks tõhus õhuvahetus.
• Kasutage oma saunas palju puitu ning lahendage konstruktsioonilised üksikasjad õigesti.
• Hoolitsege oma sauna eest hästi, vahetage kerisekive vähemalt kord aastas.

Võtke meiega ühendust juba täna kas kontaktivormi kaudu, kirjutage e-mailile info (ät) saarehaldus.ee või helistage telefonil (+372) 513-1161.