HEKID VÕIB JAGADA:

a) kääbushekid – kõrgus kuni 0,5 m, sobivad peenarde piirdeks, musterpeenarde kujundamiseks – harilik pukspuu; b) madalad hekid – 0,5-1 m , sobivad aia erinevate osade eraldamiseks. Pöetud hekid – läikiv tuhkpuu, siberi kontpuu, okaspuudest harilik jugapuu, elupuu; c) vabakujulised hekid – jaapani enelas (ka sordid), nipponi enelas, ebaküdoonia, põõsasmaran, Thunbergi kukerpuu (ka sordid) jt. d) keskmised hekid – 1,5-2 m , sobivad aedade piireteks, fooniks õitsvatele põõsastele ja kõrgetele püsililledele. Kõige levinum hekitüüp Eestis. e) Pöetud – läiklehine tuhkpuu, kontpuud, viirpuud, hariliku kukerpuu punaselehine vorm, ungari sirel jt.; Okaspuudest harilik kuusk, elupuu, lehis, mägimänd; f) Vabakujulised – aroonia, kontpuud, tuhkpuu, kurdlehine roos, harilik lumimari jt. elavmüürid, 2m ja kõrgemad

Sageli ei aita tavalisest hekist, et varjata naaberkrundil olevat korralagedust, poollagunenud elamuid ja kuure. Selleks sobivad paremini kiirekasvulised püramiidpuud nagu hõbehaab ja harilik haab ja veidi aeglasekasvulisem püramiidjalakas, mis on oma tumerohelise tiheda lehestikuga varjuks hilissügiseni. Igihalja kõrge piirde saame suurte mullapalliga puude istutamisel, sobivad püramiidelupuu, torkav kuusk, serbia kuusk. Harilik ebatsuuga on liiga kiirekasvuline ja laia võraga.

VALIK HEKITAIMI.

Harilik kuusk (Picea abies) ei talu saastunud õhku ega sooldunud mulda, ei sobi piirdeks liiklusrohkete teede äärde. Ta on asendamatu suuremate kruntide piirdeks maal ja äärelinnades, kus on puhtam õhk. Talub ka niiskemaid muldi. Istutusvahe 0,5 m; soovitav istiku kõrgus 0,5-1 m.

Harilik elupuu (Thuja occidentalis) on aeglasekasvulisem kui harilik kuusk, kuid talub paremini linnatingimusi, pole nõudlik mulla viljakuse suhtes. Suvel roheliste, talvel pruunide soomustega. Istutusvahe 0,2-0,3 m.

Hariliku elupuu püramiidvorm (Th.occidentalis ‘Fastigiata’) on eriti ilus ja suursugune, talvel jääb roheliseks. Kui latv ära lõigata, kasvab eriti tihedaks, sambataoliseks. Istutusvahe 0,4-0,6 m.

Harilik jugapuu (Taxus baccata) on ilus, tihe, tumeroheline, eelistab viljakamaid muldi. Kahjuks väga aeglase kasvuga ja mandril külmakartlik. Lääne-Eestis ja saartel soovitatav katta talveks kuuseokstega. Istutusvahe 0,2-0,4 m.

Harilik kadakas (Juniperus communis) sobib hekiks ka liivastele ja kivistele muldadele. Istutada kindlasti mullapalliga. Istutusvahe 0,3-0,4 m.

Mägimänd (Pinus mugo) sobib päikesepaistelisse kasvukohta, asendamatu kuivadel, liivastel ja kivistel kasvukohtadel. Kasvatatakse vabakujulise aiapiirdena. Istutusvahe 1-2 m. Mägimändi võib ka pügada. Kui suve alguses näpistada ära uued tipukasvud, saab ilusa tiheda heki. Istutusvahe 0,5-1 m.

Lehis (Larix sp.) on kiirekasvuline, sobib päiksepaistelisse kasvukohta, ei talu kõrget põhjavett. Eriti ilus kevadel pungade puhkedes ja sügisel, kui okkad kolletuvad. Talvel raagus. Istutusvahe 0,4-0,6 m.

Must aroonia (Aronia melanocarpa) on ilus kevadel õitsemise ajal, kuid kõige dekoratiivsem on ta sügisel säravpunaste lehtede tõttu. Istutusvahe pöetud-0,3 m, vabakujuline 0,5-0,8 m.

Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) sobib aias madalaks vabakujuliseks hekiks, eriti ilus õitsemise ajal. Istutusvahe 0,5-0,8 m.

Jaapani enelas (Spiraea japonica) sobib samaks otstarbeks. Õitsevad kaua, õied roosad. Istutusvahe 0,5 m.

Nipponi enelas (Sp. nipponica) on püstise, suhteliselt tugeva võraga. Õitseb rikkalikult, õied valged, sobib vabakujuliseks hekiks. Istutusvahe 0,5-0,7 m.

Siberi kontpuu (Cornus alba) võrsed on säravad, tumepunased, ilusad talvises aias, õied valged, viljad sinakasvalged, kiirekasvuline, mulla suhtes vähenõudlik, talub ka liigniiskeid muldi. Istutusvahe pöetud hekis 0,3-0,4 m; vabakujulises 0,6-1 m.

Võsund-kontpuu kollasevõrseline vorm (C. stolonifera ‘Flaviramea’) on raagus aias säravalt kuldkollane, muidu sarnane eelmisega.

Hariliku kukerpuu punaselehine vorm (Berberis vulgaris ‘Atropurpurea’) sobib nii vabakujuliseks kui pöetud hekiks. Eriti ilus kevadel lehtede puhkedes. Sügisel kannatab sageli jahukaste all. Viljad söödavad. Istutusvahe pöetud hekis 0,5-0,6 m; vabakujulises 1 m.

Thunbergi kukerpuu (B. thunbergii) sobib madalamaks vabakujuliseks hekiks, samuti selle punaselehine vorm. Viljad pole söödavad, veidi külmaõrn. Istutusvahe 0,5-0,8 m.

Harilik lumimari (Symphoricarpos albus) sobib vabakujuliseks hekiks, talub hästi varju, on vähenõudlik mullaviljakuse suhtes, sügisel on kaua lehes, ilusad valged marjad. Vead – võsub palju, vajab sageli noorendamist. Istutusvahe 0,7-1 m.

Harilik pukspuu (Buxus sempervirens) on madal igihaljas põõsas. Lehed nahksed, meenutavad pohlalehti. Sobib eriti hästi madalaks pöetud või vabakujuliseks hekiks koduaeda ja kalmistule. Külmahell, vajab talveks kuuseokstest katet. Istutusvahe pöetud hekis 0,15-0,3 m; vabakujulises 0,2-0,4 m.

Harilik põisenelas (Physocarpus opulifolius) on eriti kiirekasvuline ja vähenõudlik põõsas. Vead – vananeb kiiresti ja kipub lamanduma. Sobib rohkem tööstus- ja majandushoonete ning farmide haljastamiseks. Koduaeda ei soovitata istutada. Istutusvahe 1 m.

Harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) kasvab meil looduslikult paealadel. Sobib aias madalaks, vabakujuliseks hekiks. Õitseb kuldkollaste õitega kuni lumeni. Ilusamad on põõsasmarana sordid. Istutusvahe 0,5 m.

Kurdlehine roos (Rosa rugosa) on asendamatu äärmuslikes kasvukohtades ( liivadel, paealadel ). Õitseb sügiseni, viljad suured, vitamiinirikkad. Vead – võsub tugevalt, vajab sageli noorendamist. Sobib ainult vabakujuliseks hekiks. Istutusvahe 0,8-1 m.

Ungari sirel (Syringa josikaea) on parim sirel hekiks, talub hästi pügamist, kiirekasvuline, vähenõudlik – kasvab nii niisketel kui kuivadel väheviljakatel muldadel, talub varju, saastunud õhku. Sobib ka kõrgeks vabakujuliseks hekiks, õitseb siis rikkalikult, ei aja juurevõsu. Sarnased liigid on karvane sirel (S.villosa) ja Wolfi sirel (S.wolfii). Istutusvahe pöetud hekis 0,4-0,6 m; vabakujulises 1 m.

Verev toompihlakas (Amelanchier sanguinea) on kitsa püstise võraga, kiirekasvuline, vähenõudlik, kasvab ka niisketel muldadel. Õied valged, viljad söödavad, magusad, valmivad juunis. Istutusvahe 0,3-0,4 m.

Viirpuud (Crataegus sp.) sobivad päisepaistelisse kasvukohta, taluvad põuda, kasvavad ka kruusastel ja kivistel muldadel. Viirpuudest saab tiheda, läbimatu heki, sest viirpuud on teravate ogadega. Istutusvahe pöetud hekis 0,25-0,3 m; vabakujulises hekis 0,5-0,8 m.

Läiklehine tuhkpuu (Cotoneaster lucidus) on meil olnud aastaid parim põõsas pöetud hekkide rajamiseks. Põõsas on dekoratiivne ja kiirekasvuline, oksad peened, võra tihe. Kahjuks on viimastel aastatel paiguti esinenud põõsaste hukkumist viirushaiguse tõttu. Enne tuhkpuu heki istutamist tuleb selgeks teha ega naabruses ei ole haigeid põõsaid, kui on - tuleb hekiks valida teine liik. Oma aias tuleb haigestunud põõsad ära põletada ja asendada teise liigiga, kuna haigus säilib mullas. Istutusvahe pöetud hekis 0,2-0,3 m; vabakujulises 0,5-0,8 m.

HEKKIDE PÜGAMINE

Et hekk oleks eriti tihe ja ilus, tuleb lehtpuu hekki pügada suve jooksul vähemalt kolm korda ( juuni, juuli, august ). Kui hekk ei ole veel saavutanud ettenähtud kõrgust, lõigatakse võrseid tagasi 1/2 - 1/3 aasta juurdekasvust. Okaspuu hekki pöetakse üks kord aastas, augustis. Et hekk oleks elujõuline ja ei laasuks all osas, tuleb hekk pügades jätta alt laiem. Et hekid ühtlaseks jääksid, tuleb neid pügada ette tõmmatud nööri või vastava šablooni järgi.

Kõiki puid ja põõsaid on võimalik aiakääride abil kärpida ja hoida teile sobivas kõrguses ja laiuses.

TAIMEDE VALIK

Taimede valikul peab arvestama:

taimede valgusnõudlikkusega, istutuskoht on päikese käes või varjus. Valguslembesed taimed varjulises kasvukohas hukkuvad. mulla niiskusega, et liigniisketele muldadele istutatakse taimi, mis seal rahuldavalt kasvavad (hõbepaju, punapaju, must lepp, siberi ja võsund kontpuu jt.) ja kuivadele, mis on põuakindlad (mägimänd, harilik kadakas, kurdlehine roos, kukerpuu, viirpuu).

Istutada tuleb Eestis kasvatatud taimed, sest need on siin kohanenud paremini.

HEKKIDE ISTUTAMINE

Hekkide istutamisel peab teadma, et mida madalam hekk, seda väiksem istutusvahe. Hekke ei tohi üle väetada, liiga rammusal mullal kasvades ei saa tihedat hekki. Istutada tuleb nööri järgi, istutusvahed peavad olema ühtlased.

PÕHILISED VEAD

Peale istutamist ei raatsita istikuid tagasi lõigata. Et kasvaks tihe hekk, tuleb tagasi lõigata 1/2 - 2/3 istiku pikkusest, tugevat tagasilõikust peale istutamist vajavad ka vabakujulised heki istikud. Kulutuste vähendamiseks ostetakse istikuid vähem, istutusvahed jäävad suureks, korraliku tiheda heki saamiseks kulub palju aega, kui seda kunagi üldse saab.

Aino Aaspõllu

Allikas: http://www.iluskodu.ee/hekid.php

Võtke meiega ühendust juba täna kas kontaktivormi kaudu, kirjutage e-mailile info (ät) saarehaldus.ee või helistage telefonil (+372) 513-1161.