Mõnikord arvatakse, et muru tekib iseenesest ja selle heaks pole midagi vaja teha, võib-olla aeg-ajalt niita. Murul võib olla erinevaid funktsioone ja muru liike on erinevaid. Hoolimata sellest, milline on muru funktsioon, hooldama peab teda alati ja teadlikult ning oskuslikult. Viletsa kasvu korral muutub muru värvus tumerohelisest kahvaturoheliseni ja lõpuks täiesti kollaseks. Muru peab peale niitmise mitmel viisil hooldama, et see kasvaks hästi ja oleks kena. Muru standard sõltub kasvutingimustele lisaks muru liigist, muru kasutamise eesmärgist ja hooldamisest. Et teha kindlaks muru seisundit on soovitav teha korrapäraselt muru proove.

NIITMINE:

Niitmine on alati taimele kahjulik. Rohtu vigastatakse ja see suurendab muru kuivamise ja seenhaiguste tekke ohtu. Kui lõige on tehtud puhtalt ja järsult, tekib murutaimel väiksem kahjustus ning kuivamise ja haiguste oht on siis ka väiksem.
Ilusa lõikepinna jätavad teravad lõiketerad, niitmine kuiva ilmaga ja suure joonkiirusega (kiirus, millega terad rohtu lõikavad), kusjuures oluline on veel see, et korraga ei lõigataks üle 50 % rohutaime pikkusest.

Niitmiskõrgus

Kogemuste põhjal väidetakse, et sobivaim niitmiskõrgus on 50 kuni 100 mm. Kui niitmiskõrgus jääb alla 50 mm, võib see osutuda murutaimedele kahjulikuks. Kuival ajal on soovitav lasta murul kõrgemaks kasvada, siis loob muru endale varju ja ei kuiva ära.

Kui muru niitmiskõrgus jääb alla 30 mm, hakkab niitmine lõikeosa liigselt kulutama ja suureneb kividest tingitud löökkahjustuste oht.

Erineva sagedusega niitmine

Suve esimesel poolel on kasv kiirem. Suvesoojuse saabudes hakkab muru kasv aeglustuma ja on eriti aeglane kuumadel suvekuudel. Hilissuvel hakkab muru kasv jälle kiirenema ja taandub külmade ilmade saabudes, kui temperatuur jääb alla 6°C.
Sellepärast tuleks kevadel tihedamini niita, suvel niita vähem ja hakata niitmissagedust jälle tõstma hilissuvel.

PEENESTAMINE:

Peenestamine (multšimine) tähendab seda, et rohi ja lehed suunatakse pärast niitmist õhujoaga lõikeosa katte alla ja sealt langedes satuvad nad veelkord lõiketeradele, kus need peenestatakse. Selle tulemusena hakitakse niitmisjäägid peeneks.
Kui niidukil on peenestaja, pole vaja niidetud rohtu koguda ja väheneb oluliselt vajadus väetise järele. Tagaväljavise sobib pikema rohu niitmiseks ja siis, kui rohu võib maha jätta, külgväljavise jätab ilusama murupinna, sest lõigatud rohutükikesed paisatakse laiemale pinnale.
Uurimused näitavad, et peenestatud rohi täidab kuni 50% muru toitainete vajadustest. Peenestamine ei anna murule siiski liiga palju väetist, nii et üleväetamise muret pole.
Võrreldes kogumisega läheb töö umbes kolmandiku võrra kiiremini. Jääb ära rohu kogumine, äravedu ja komposteerimine. Pole vaja muretseda kallist kogujat. Eriti kasulik on peenestaja lehtede puhul ja sageli on see ainus võimalus lehtede töötlemiseks.

KUIVANUD KÕDUKIHI EEMALDAMINE JA TÄKESTAMINE

Kõdukiht tekib siis, kui surnud rohttaimed ei lagune ega kasutata muru toiduks, vaid jäävad muru sisse tiheda kõdukihina.
Kui kõdukiht on kasvanud 5 mm paksuseks, on muru kasvutingimused juba sedavõrd rikutud, et tekib vee- ja hapnikupuudus, rohujuured tulevad pinnale ja juuremass jääb väheseks. Siis muutub rohu vastupanuvõime väiksemaks ja muru ei suuda enam taluda kõndimist, sportimist ja mängimist Siis muutub muru haigustele vastuvõtlikuks ja mitmed muruliigid hävivad.

Kõdukiht võib tekkida mitmel põhjusel:

• kui kasvatatakse uudseid ja tõhusaid muruliike
• kui kasutatakse liiga happelist väetist
• kui väetatakse liiga palju.

Kuidas vähendada kõdukihti?

Kõdukihi eemaldamiseks on välja töötatud mitmeid seadmeid. Võib kasutada löökterasid või vedrupiisid, mis sobib paremini tundliku murupinna puhul.

Täkestamine

Kõige tõhusamini saab võidelda külgjuurte ja laialeheliste taimede vohamise vastu deltalabade abil. Kuumades maades kasutatakse deltalabasid edukalt selleks, et vesi paremini taimejuurtele ligi pääseks.

Millal tuleks muru täkestada ja kõdukiht eemaldada?

Seda tuleks teha siis, kui murul on aktiivne kasvuaeg, kas hiliskevadel või varasügisel. Täkestamist ei soovitata teha varakevadel või kuival ajal.

SÜGAV ÕHUSTAMINE:

Paakunud muld

Paakunud mullas on taimejuurtel raske ja taimed ei saa rahuldavalt areneda. Paakunud mullas ei liigu vesi hästi ja juured ei pääse edasi. Liigse vee kogunemise tõttu tekib mullas hapnikupuudus, mis on taimedele kahjulik.
Paakumiskahjustused võivad esineda uues murus või tekkida hooldamise tõttu. Mõned näited tekkepõhjustest: linnaliiklusest tingitud pidev vibratsioon, raskete sõidukite kasutamine uue muru rajamisel ja inimeste pideval kõndimisel muru peal.

Kuidas saab maad kobestada?

Sellises kohas, kus on taimestik olemas, nagu näiteks muru, tuleb mulda õhustada. Selleks kasutatakse õõnespiidega või torkepiidega spetsiaalseid mullaõhustajaid või seadmeid, mis suruvad pinnasesse õhku. Õõnespiid torkavad pinnasesse silindrilisi avasid, mison umbes 75 mm sügavused. Piidega üles tulnud pinnas koristatakse ära või jäetakse murule.

Mis kasu on mulla õhustamisest?

Juurestik hakkab hoogsalt arenema.
Vesi hakkab paremini mulda läbima.
Muru on kuivamisele vastupidavam.
Mulla kastmise sagedust võib vähendada.
Võib vähendada umbrohutõrjet.

Millal tuleks mulda õhustada?

Enne mulla õhustamist peab muru hoogsalt kasvama. Muru ei tohi õhustada siis, kui muru seisund on halb, näiteks kuival ajal või siis, kui muru kasv on vilets.

VÄETAMINE:

Muruväetamise aeg ja väetise kogus sõltub muru funktsioonist ja omadustest. Kui muru ei kasutata intensiivselt, tuleb muru väetada ainult siis, kui on näha, et murul on varasematel aastatel juurdekasv jäänud väheseks. Kui muru pidevalt kulutatakse, tuleb seda ka tõhusalt väetada.

Millal ja kui sageli tuleb muru väetada?

Kui muru tuleb kord aastas väetada, on seda kõige parem teha kevadel. Kui muru kulutatakse pidevalt, antakse esimest korda väetist kevadel, kui muru vajab kõige rohkem toitaineid, ja hiljem veel suve jooksul, et tagada korralikku juurdekasvu, ning lõpuks hilissügisel, et muru saaks endale koguda varusid järgmiseks aastaks.

KASTMINE:

Kuidas hoida muru kuivamast?

Kui muru on ilus tumeroheline, pole Põhja-Euroopa oludes tavaliselt vaja eriti muru kasta, seda isegi siis, kui on tegemist lühema kuivaperioodiga. Kesk- ja Lõuna-Euroopas tuleb muru korrapäraselt kasta, et ta ära ei kuivaks. Soovitav on lasta murul kasvada pikemaks, niita alati väga terava lõikeosaga, mulda korralikult õhustada ja kasutada peenestajat, sest need võtted aitavad muru kuivamist ära hoida. Kuivamise tunnuseks on see, et rohi hakkab muutuma kahvatuks ja muutub hiljem kollaseks.

Kui sageli ja kui palju tuleb kasta?

Kui vihma ei saja, tuleb muru kasta kaks korda nädalas. Vesi peab jõudma kastmise ajal ära voolata, muidu tekib jälle läbimatu mudakiht. Liigse aurustumise ärahoidmiseks on kastmiseks sobiv aeg suvel hilisõhtu või öö.

MURUPINNA RIKASTAMINE:

Varem rikastati murupinda sel teel, et muru väetati huumusrikka mullaga. Tänapäeval lisatakse murule sageli liivasegust mulda, et maapinda ühtlustada ja muuta näiteks liiga savi- või huumusrikka mulla koostist.

Võtted

Rikastuskiht tuleb töödelda mulda või kõdukihti, eriti liivakiht. Rikastusainet ei tohi panna murule nii palju, et rikastuskiht võiks eralduda iseseisvaks kihiks. Mõningaid murusid ei ole vaja rikastada, teistele on aga rikastamine väga hea ja seda tehakse aasta jooksul mitu korda.

Millal on õige aeg murupinna rikastamiseks?

Murupinna rikastamiseks on õige aeg siis, kui murul on tõhus juurdekasv. Siis kasvab muru rikastuskihist kiiresti läbi ja see ei paista enam välja. Huumusrikast kihti ei tohi lisada hilissuvel ja sügisel, sest niiske kiht suurendab seenhaigustest tekkivate kahjustuste ohtu.

MURU UUENDAMINE:

Täiendav külv või täielik uuendamine

Talvekahjustused, kuivamine ja liigniiskus, mis on tingitud halvast vee äravoolust, mis on omakorda tingitud paakunud mullast - kõik need põhjused võivad tingida muru uuendamise vajaduse.
Kui murutaimedest on alla poole kahjustatud, võib katsetada uut külvi. Kui kahjustatud on üle poole murutaimedest, on soovitav külvata uus muru või paigaldada uus kasvatatud murukiht.
Lisakülvi soovitatakse teha algul otseridades ja seejärel 45° nurga all. Nii kaetakse maapind võimalikult ühtlaselt ja ei jää külvamata alasid.
Eemaldage vana muru koos juurtega. Kui ilm on kuiv, tuleb maapind kobestadakuni 20 cm sügavuseni (et tekiks korralik ühendus uue muruga ja vesi läbiks hästi pinnast). Korjake ära kivid ja tasandage maapind. Enne uue muru paigaldamist rullitakse maapind kergelt üle, et aluspind oleks ühtlane ja kindel. Selleks kasutatakse mururulli.
Mururibad paigaldatakse ridades, kihtide servad täpselt koos. Ühenduskohtadesse võib panna aluspinna mulda koos rikastuskihi liivaga. Seejärel rullitakse muru kinni, seekord ribadega risti.
Nüüd tuleb kohe muru korralikult kasta. Kahe päeva pärast rullitakse murupind veel kord üle, et mururibade ja aluspinna vahel tekiks kindel kontakt.
Tavaliselt tuleb esimese kolme nädala jooksul muru iga päev kasta.

MILLINE ON ÕIGE TÖÖVAHEND?

Mootorniiduki jaoks peab muruplatsi suurus olema vähemalt 300 m2. Suurema muruväljaku korral tuleks valida suurema töölaiusega niiduk.
Pidage meeles, et kui tuleb niita väljakut, mille pindala on 1000 m2, vastab see umbes kahe-kolmekilomeetrisele jalutuskäigule, nii et mootorniiduk või raider on sellisel juhul juba arvestatav variant.

Kui tihti kavatsen muru niita?

Lõikesüsteem valitakse vastavalt sellele, kui tihti tuleb niita ja milline on see ala, kust rohtu niidetakse. Taga- ja külgväljaviskega niiduk suudab töödelda suuremaid rohukoguseid kiiremini ja sobib pikaks kasvanud rohu ja tugevamate rohttaimede niitmiseks.

Kas mul on vaja kogujat?

Kogujaga niiduk hoiab kokku aega ja vaeva, sellega saab koguda rohtu, lehti, umbrohtu ja oksi. Kogujat on soovitav kasutada, kui on oht allergia tekkeks, sest see vähendab umbrohuseemnete levikut.

Mis on peenestusmeetod?

Peenestusmeetod sobib kasutamiseks siis, kui muru niidetakse tihti ja soovitakse korrektset lõpptulemust. Peenestatud rohutükikesed jäävad murule väetiseks ja kaitsevad muru ühtlasi kuivamise eest.

Kas ma tahan vaikselt töötavat ja keskkonnasõbralikku niidukit?

Siis sobib hästi aku jõul töötav niiduk. Akuniidukid võivad niita alasid pindalaga kuni 1000 m2 ja nad töötavad vaikselt ega häiri teie naabreid.

Erinevate lõikesüsteemide eelised ja puudused:

Koguja

+ Kogujaga niiduk teeb korrektse töö.
+ Koguja takistab umbrohuseemnete levikut.
+ Hoiab ära üleväetamise.
– Muru vajab lisaväetist.
– Kogutud rohi tuleb ära vedada ja komposteerida.
– Mullakiht võib jääda õhukeseks.

Külgväljavise

+ Rohutükikesed paisatakse laiemale alale ja ühtlasemalt.
+ Külgväljaviskega niiduk suudab töödelda suuremaid rohukoguseid kui peenestaja või kogujaga niiduk.
– Niidukist võib välja paiskuda kive ja prahti
– Manööverdamisvõime on väiksem, sest külgväljaviskeluuk eendub.

Tagaväljavise

+ Parem manööverdamisvõime kui külgväljaviske korral.
+ Väiksem oht, et niidukist kive välja lendab.
+ Rohtu ei lenda peenardele ja mujale ebasoovitavatesse kohtadesse.
– Väljapaiskuvad rohutükikesed määrivad niiduki alaosa.
– Isegi suhteliselt kuiva ilmaga võivad koguneda tükid.

Peenestaja

+ Muru on värskem ja niitmistulemus korrektsem.
+ Väiksem oht niidukist kivide või prahi välja paiskumiseks.
+ Muru saab väetist ja niiskust.
– Pika rohu niitmisel võivad koguneda tükid.

Kas valida traktor või raider?

Traktori ja raideri vahe seisneb ainult selles, et traktorile on lõikeosa paigutatud keskele alla ja raiderile ette.Niisiis saab suurt ja takistusteta muruväljakut niita keskel paikneva lõikeosaga traktoriga või ka raideriga. Kui muruväljakul on palju takistusi, mille vahelt tuleb niita, on sobivam raider, sest tänu ette paigutatud lõikeosale on see parema manööverdamisvõime ja ligipääsetavusega.

Keskel paiknev lõikeosa (aiatraktor)

+ Sel juhul on rohu tee lühem ja on lihtne kasutada kogujat.
+ Esi- ja tagasild on hästi tasakaalus ja traktor on stabiilsem.
+ Kogumine
– Pääseb raskemini nurkades ja põõsaste alt niitma.
– Rattad vajutavad enne niitmist rohu maha ja see võib niitmistulemust halvendada.

Ees paiknev lõikeosa (raider)

+ Raider pääseb hästi niitma takistuste ümbert ja põõsaste alt.
+ Juhil on hea ülevaade tööpiirkonnast.
+ Rattad ei sõida enne niitmist rohtu maha.
+ Kerge manööverdada.
– Kogumist pole.
– Lõikeosa on kergemini kahjustatav otsasõitmise korral.

Kui sageli tuleb niita ja milline lõikesüsteem sobib kõige paremini?

Kõrget rohtu ja tugevamaid rohttaimi niidetakse taga- või külgväljaviskega niidukiga, sest sel juhul tuleb niiduk toime suurema rohukogusega.
Hästi hooldatud murude niitmiseks on sobivam peenestaja kasutamine. Tulemusena näeb muru korralik välja ja peenestatud rohutükid jäävad murule väetiseks. Peenestatud rohi sisaldab vett ja see annab murule lisaniiskust kuival ajal.
Koguja kasutamine annab ilusa puhta tulemuse ja see lahendus on kasulik allergia ohu korral, sest see hoiab ära umbrohuseemnete leviku.

Juhtimissüsteem ja jõuülekanne:

Toodetakse nelja tüüpi juhtimissüsteemiga niidukeid: esirataste roolimine, tavaline liigendatud roolimehhanism, Husqvarna raideri-tüüpi liigendmehhanism ja tagarataste roolimine.
Niidukitel on käsikäigukaste või automaatseid hüdrostaatilisi käigukaste. Hüdrostaatiline jõuülekanne töötab sujuvamalt ja tööd saab teha palju täpsemini. Käsikäigukasti puhul tuleb jõuülekanne katkestada käigu vahetamise eel.

Esirataste roolimine (aiatraktorid)

+ Hea veovõime
+ Hea pidurdusvõime.
– Jätab küllalt suure ala niitmata.
– Tõusudel oht, et niiduk võib üles tõusta.

Tavaline liigendroolimehhanism

+ Juhitakse nii esi- kui tagarattaid.
+ Hea veovõime.
– Ei ole pööramisel stabiilne.
– Minimaalne niitmata ala.

Tagarattad on roolitavad

+ Hea veovõime (eriti tõusudel tagurdamisel).
+ Hea pidurdusvõime.
– Järsul pööramisel hakkab siseratas libisema.
– Suur niitmata ala rooli täielikul välja keeramisel.
– Pööramisel tagasild eendub (oht kokkupõrkeks).

Tarvikud suurendavad kasutusvõimalusi:

Nii aiatraktori kui raideriga saab kasutada mitmeid tarvikuid. See suurendab seadmete kasutamisvõimalusi ja nende efektiivsust, annab võimalusi neid mitmel aastaajal kasutada.
Lehtede peenestamine: nii raiderile kui traktorile saab paigaldada peenestaja
Lehtede peenestamine: traktor koos kogujaga, raider harjaga.
Lume koristamine: raider või traktor lumesahaga, traktor lumepuhuriga.
Kevadkoristus: raider või traktor harjaga jne.

Võtke meiega ühendust juba täna kas kontaktivormi kaudu, kirjutage e-mailile info (ät) saarehaldus.ee või helistage telefonil (+372) 513-1161.