Tavaliselt istutatakse hekk paljasjuursetest istikutest. Heki tarvis kulub palju istikuid, paljasjuursed on odavamad. Edasi tuleb otsustada, kas võtta heki rajamise töö ette kevadel või sügisel. Sügisel on oht, et läheb järsult ja ootamatult külmaks. Üldiselt istutatakse sügiseti septembri lõpust oktoobri lõpuni. Taimedel peab jääma enne külmasid 2 nädalat juurdumisaega. Kui taimed ei jõua juurduda, siis saavad nad pakasega kannatada. Igihaljaid taimi istutatakse varem - augusti algupoolest kuni septembri alguseni. Kevadel peaks hakkama paljasjuurseid taimi istutama kohe, kui labida saab maasse vajutada. Istutatakse seni, kuni pungad pole veel avanenud. Tavaliselt sobib kevadel istutada poolest aprillist poole maini. Paraku kulub kevadel tavaliselt hulk aega muudeks töödeks. Kui lõpuks heki kätte kord jõuab, on istikud juba hiirekõrvus ja paljasjuursena istutamise aeg hakkab ümber saama. Kui läheb järsult soojaks ja vihma sajab vähe, on taimede juurdumine häiritud. Rusikareegel ütleb, et kuiva mulda istuta sügisel ja nätskesse kevadel. Potitaimi võib istutada kogu hooaja jooksul.
Istutustihedus sõltub valitud liigist. Jõulisemaid ja suuremamahulisi liike (ungari sirel, must aroonia, põisenelas) võib istutada hõredamalt 50...70 cm tagant. Kasinamakasvulisi (pukspuu) lausa 20 cm tagant. Traditsioonilisi hekke (tuhkpuu, liguster, magesõstar) 30...40 cm tagant. Reeglina piisab korraliku lõikamise puhul üherealisest istutusest.
Vabakujulisi hekke võiks samuti istutada hõredamalt. Näiteks tuhkur enelas "Grefsheim" moodustab täiskasvanuna kena tiheda põõsa, mis on 1,5 m kõrge ja 1 m läbimõõdus. Seega külgedega kokku kasvavad põõsad, mis on istutatud meetrise vahega. Ühtlasema rea tarvis peaks istutustihedus siiski olema 60...80 cm.
Elupuuhekke rajatakse vaadates sügavamale rahakotti. Massiliselt kasutatav sort "Brabant" on üksikuna kasvades igavene jurakas puu. Majaomanik, kes kohe tahab saada heki moodi asja, istutab inimesekõrgused "Brabandid" praktiliselt külg külje kõrvale (s.o. meetrile 2...3 tk). Kokkuhoidlikumad piirduvad ühe elupuuga meetri peale. Ajapikku kasvab ka selline istutus ühtseks müüriks.
Kuusehekki ei tasu istutada metsaservast üleskatkutud kuuselastest. Kuusel on pikad, nöörjad juured. Need saavad tublisti kannatada ja lõviosa kuuski hukub. Kuused peavad olema puukoolis koolitatud (s.o. mitu korda ümberistutatud)
Tavalise istutustiheduse, 3..4 istikut meetrile,.korral kaevatakse kraav. See peab olema sedavõrd lai ja sügav, et istiku juured vabalt sinna ära mahuksid. Mingil juhul ei tohi juure otsad jääda ülespidi. Kui pinnas on vilets, kaevatakse kraav lopsakam ning täidetakse selle alumine osa hea aiamullaga. Igale meetrile võiks manustada pangetäie sõnnikut ja paar peotäit superfosfaati. Paljasjuurseid istikuid, mille juured tunduvad kuivavõitu, tuleks istutamise eel hoida paar tundi juuripidi vees. Istikute, millega parajasti ei tegeleta, juured tuleb katta mullakihiga, et nad ei kuivaks. Selleks pannakse nad varjulisse kohta külili ja aetakse juurtele mulda peale.
Harvema istutuse puhul kaevatakse auk, asetatakse sinna istik ja augu kinniajamiseks vajalik muld võetakse järgmise augu kaevamisest saadavast mullast. Seega: järgmise augu mullaga aetakse eelmises augus olev istik kinni.
Istutatakse pingule tõmmatud nööri järgi. Üks hoiab istikut, teine ajab mulda peale. Peale kinnitallamist peab istik jääma juurekaelaga maapinna tasemele. Juurepalliga või potitaim peab paiknema nii, et mullapallile saab peale panna kihi mulda. Pärast portsu istikute mahapanekut kastetakse neid väga põhjalikult. Seejärel jätkatakse tööd järgmise portsuga. Lõpetuseks lõigatakse kogu rida nööri järgi ühele kõrgusele tagasi. Tagasilõikamise ulatus sõltub istikute kvaliteedist. Mida vähem hargnenud on istikud, seda rohkem tuleb neid tagasi lõigata. Harilikult jääb istikust alles 20...25 cm. Okaspuid peale istutamist ei lõigata.
Allikas: www.calmia.ee
Võtke meiega ühendust juba täna kas kontaktivormi kaudu, kirjutage e-mailile info (ät) saarehaldus.ee või helistage telefonil (+372) 513-1161.