Puudelt mahapotsatavate õunte hääl ja aias leviv õunalõhn viitavad paratamatult sellele s-tähega aastaajale, mille lähenemisega tuleb hakata leppima. Augustis jätkub saagi nautimine. Maasikad, vaarikad, murelid, mustad sõstrad ja karusmarjad on oma panuse andnud, nüüd on kätte jõudnud punaste - ja valgete sõstarde kord. Maiustada saab hilisemate kirssidega. Juhul, kui soovitakse kirsse hoidistada võib neid korjata ilma viljavarteta. Niiviisi sujub töö kiiremini kui vartega korjamisel. Viljavarsi on hea läbi lõigata pihukääridega. Vartega korjatud kirsid seisavad kauem. Tasub tähele panna, et kirsid järele ei valmi - seega pooltoorelt neid korjata ei maksa.

Ploomide korjeaeg kujuneb pikaks, kui aeda on istutatud erineva valmimisajaga sorte. Varased sordid hakkavad valmima augusti algusest, hilised ei pruugi igal aastal külmade tulekukski küpseks saada. Ploomipuid, kelle viljad oodatust kehvemad tunduvad, ei maksaks kohe välja raiuda. Tagasihoidliku maitsega ploomidest saab aurutajaga suurepärase mahla ja ka kompott võib nendest parem välja tulla, kui värskelt maiustamistväärivatest.

Augustis saavad valmis maitsvad suveõunad. Ärge õuntemaitsmise tuhinas unustage koristamast varisenud ja riknenud õunu! Neid kokku kogudes ja sügavamale maasse mattes kõrvaldate "käibest" hulga haigustekitajaid tarvitamata selleks piiskagi mürke. Õige aeg õunte koristamiseks on siis, kui viljad ülespoole kergitades kergesti lahti murduvad, ilma et lehti ja pungi palju kaasa tuleks. Kui varisenud õunte seas on ussitanute kõrval ka kahjustamata õunu, olete korjamisega hilja peale jäänud - ülevalminud õunad riknevad kiiresti ja neid ei saa hilisemaks tarbimiseks säilitada. Õunu mekkimas käies tasub pilku heita ka hiljem valmivatele sortidele - viljade paisudes võivad nii mõnedki oksad tuge vajada.Oks toestatakse raskuskeskmest pisut ülevaltpoolt. Sideme (hargi) alla asetatakse nartsu, heinu, kasetohtu.

Vaatamata sellele, et augustis on aiapidajal saagikoristusega aias päris palju tegemist, tuleb leida siiki aega ka lihtsalt istumiseks ning soojade ja sumedate augustiõhtute nautimiseks.

Augustis tuleks aias mõelda järgneva peale:

• Kui muru on puhkuse ajal liiga pikaks veninud, ei ole soovitav seda kohe soovitud kõrguseni pügada. Taimedele on kasulikum, kui pügada esimese niitega muru kolmandiku võrra ning alles järgmisega soovitud kõrguseni.
• Porgandid, kaalikad ja peedid kipuvad kasvades mullast välja kerkima, seepärast tuleks neid mullata, et parandada juurviljade kvaliteeti ja vähendada tõenäosust, et esimesed öökülmad neid kahjustavad.
• Võib hakata ümber istutama kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid püsililli. Selleks on soovitav oodata vihmasemat ilma.
• Lõigata maha äraõitsenud tugevakasvulised püsikud. Neist mõningaid, näiteks lupiine, saab niimoodi sundida teist korda õitsema.
• Tuleks pügada viimast korda sel hooajal lehtpõõsahekki.
• Korjata aegsasti kokku kõik mahalangenud puuviljad. Nii väheneb oht, et need haigusi ja kahjureid levitama hakkaks. Haigeid vilju ei tohi komposti viia, vaid need tuleks maasse kaevata.
• Vähendada köögiviljade väetamist, et kiirendada tomatite, kurkide ja kõrvitsate valmimist. Suve lõpu tagasihoidlikum väetamine parandab ka juurviljade säilivust. Puittaimede väetamise võib sootuks lõpetada, et need peataks aktiivse kasvu ja hakkaks oksi talveks ette valmistama. Eriti ohtlik on sügisene lämmastikuliig.
• Kui lilleamplid kipuvad kuumaga kuivama, tuleks nad maha võtta ja korralikult läbi kasta ning asetada mõneks päevaks põõsa alla varju kosuma.
• Väetada amplites ja lillekastides kasvavaid suvelilli,et pikendada nende õitseaega ning tugevdada vastupanuvõimet jahedatele sügisöödele
• Kitkuda kompostihunniku pealt ja ümbert umbrohi ära, et see ei saaks seemnetega paljuneda.
• Kuival ajal kasta ka kompostihunnikut,sest see kiirendab märgatavalt taimejäänuste lagunemist.
• Kord-paar nädalas vaadata hoolikalt tomatitaimed üle ja näpisda ära lehekaenaldesse tekkinud külgvõrsed. Õitsvaid tomatitaimi raputada kergelt, sest see soodustab tolmlemist.
• Kui kõrgekasvulised lattoad on jõudnud oma tugede tippu, näpistada neil ladvad ära,sest see soodustab külgharude kasvu ja nii saab rohkem maitsvaid kaunu.
• Kärpida ka kõrvitsa- ja kurgivõsusid ning murda ära ladvad, et taimed jõuaksid viljad suureks kasvatada.
• Kui tomatitaimel on juba tekkinud 4–5 viljakobarat, murda latv ära, samuti näpistada ära alumisi ülearuseid ning kuivanud lehti, et õhk liiguks kasvuhoones paremini.
• Palaval päeval õhutada kasvuhoonet.
• Tigude tõrjeks ümbritseda peenrad liiva, puutuha, saepuruga või teokraanulitega. Noorte taimede ümber võib panna männiokkaid või purustatud munakoori.
• Roosiaias nautige teistkordset õitsemist. Alates augustist roose enam ei väetata, aga kahjurid tuleb hoida endiselt roosidest eemal.
• Kui aiatiik on põua ajal rohetama hakanud, pumbata sealt vesi välja ning puhastada kivid, põhi ja seinad. Põhjamuda võib kasutada kompostina.
• Lõigata tagasi suvelillede pikaks veninud näotud võrsed, sest siis kasvatab taim uued varred, mis hakkavad kaunilt õitsema.
• Daaliatel lõigata ära liigsed külgvõrsed, siis õitsevad nad uhkemalt.
• Kui on soov kasvatada eriti suuri daaliaõisi, murda vartelt ära kõik külgharud ning lasta õieks areneda vaid ühel nupul. Niisuguseid õisi ja varsi tuleb kindlasti toestada.
• Vaasi gladioole lõigates jätta taimele alati alles ka mõned lehed. Nendega sünteesib taim varuaineid järgmise suve õitsemiseks.
• Elulõngu võib jätkuvalt väetada ja ka istutada. Tugevat ja regulaarset väetamist vajavad meie aedades kõige levinumad Jackmanii - rühma elulõngad, kelle õitsemise tipphetked saabuvad augustis.
• Saab hakata koguma üheaastaste lillede seemet.
• Maasikatelt võtta paljundamiseks tütartaimi. Eemaldada tuleks nad ka siis, kui ei ole soovi saada uusi maasikataimi, sest tütred kurnavad emapuhmikut.
• Kui vaarikatel on palju varrepõletikku, lõigata pärast saagi korjamist nii vanad varred kui haigestunud esimese aasta võrsed maha ja põletada. Taimede väetamiseks sobib hästi marjaväetis.
• Vaarikamardika tõrjeks raputage vaarikarea alla tubakatolmu ja kaevake sisse või pritsige pinnast tubakaleotisega.
• Toestada aegsasti õunapuid, et saagi raskus oksi ei murraks.
• Anda puudele ja põõsastele sügisväetist, sest see soodustab võrsete puitumist ja suurendab talvekindlust. Sügisväetist võib mulda segada septembri lõpuni, sest taimed on veel rohelised ja suudavad seda omastada. Kui kevadel sai aeda väetatud pikatoimeliste väetistega, siis sügisväetist enam anda pole vaja.
• August on sobiv aeg okaspuude istutamiseks. Seda tasuks silmas pidada juhul, kui on tarvis  okaspuid ümber istutada. Istikuärides on okaspuud, nagu teisedki istikud, müügil potitaimedena ja neid võib istutada kogu hooaja vältel.
• Kui kevadel okaspuuhekki pügada ei saanud, võib seda teha augusti lõpuni, sest siis jõuavad lõikehaavad enne talve paraneda.
• Augusti lõpus on sobiv aeg rajada uus maasikapeenar. Istutamiseks kuluvate taimede hulga arvutamisest ja istutamise käigust oli juttu ajakirja juulinumbris. Olgu siinkohal veelkord meelde tuletatud, et maasikad istutatakse siledale maale ritta vahekaugusega 20 cm üksteisest. Ridade vahel olgu 60...70 cm vaba ruumi. Augud tuleb teha sedavõrd suured, et juured vabalt rippudes sinna ära mahuvad. Ülespoole vaatavate juurte otsad surevad ega hakka normaalselt tööle. Maasikataime kasvupung peab jääma mullast välja. Istutatud maasikataim peab olema nii tugevasti kinni vajutatud, et lehest tõmmates rebeneb leht, aga taim ise jääb paigale.Istutustöö lõpetuseks, nagu ikka, kastame taimed korralikult ära.
• Kirsipuid kiusab paljudes aedades lisaks luuviljaliste mädanikule ka lehevarisemistõbi. Mõlema haiguse vastu aitab 5%-lise karbamiidilahusega pritsimine. Pihustada üle nii puu otsa jäänud lehed, oksad, tüvi kui ka puu alla varisenud materjal.
• Viinapuu viljakandvatel võrsetel murda ära kõik lehekaenaldest kasvama hakanud ennakvõrsed.
• Kastides-pottides olevaid lilli kasta vähem, sest ööd on niisked ja jahedamad.
• Pikema vihmaperioodi ajal tõsta lilleanumad varju alla, et õied ei vettiks.
• August on ka sibullillede istutamise kuu. Tuleks muretseda lillesibulad, mis tuleb sügisel mulda pista, et nad kevadel õitseksid. Kuu esimesel poolel istutage liiliad, püvililled, krookused, lumikellukesed ja märtsikellukesed. Nartsisside, idahüatsintide ja tulpide istutamine jätke septembrisse. Sibullilled ei talu seisvat vett ja nätsket savimulda. Ka liiga happeline pinnas ei ole neile meeltmööda. Happelise mulla saame neutraalsemaks, kui segame talle hulka kriiti, lupja, tuhka või klinkritolmu. Savisesse pinnasesse kaevame sisse sõredat liiva. Hea kompost ja kõdusõnnik on paljudele sibullilledele maiuspalaks. Reeglina istutatakse väiksemad sibulad/mugulad madalamale, suuremad aga sügavamale. Tavaliselt asetatakse sibul sügavusse, mis vastab tema 3...4 kordsele pikkusele (läbimõõdule). Seega 2 cm pikkune sibul pannakse ca 7 cm sügavusele. Õige on juhinduda pakendil näidatud istutussügavusest. Istutuskoht on tark mingilviisil märgistada. Vastasel juhul võime kevadise istutamistuhinaga midagi otse tärkavate sibulate keskele maha panna. Ettevaatlik aiapidaja paneb sibulad maha spetsiaalses korvis, siis ei ole ohtu, et nad tüütuks umbrohuks muutuvad.
• Talvekindluse tõstmiseks anda murule fosfori- ja kaaliumirikast väetist.
• Kui ilmateade ennustab selget tuulevaikset ööd, siis katke külmaõrnad taimed nagu daaliad, kurgid, kõrvitsad, kabatšokid, arbuusid, melonid jm võimaliku öökülma eest juba päeval looriga. Külma kardavad ka aedoad. Viimane aeg on vähegi kõlblikud kaunad ära korjata.
• Kohe pärast esimest öökülma kaevata välja kannad, sest juba ühekraadine külm võib nende risoome kahjustada. Kui taim on veidi aega kuivanud, lõigata lehed ja varred 20 cm-ni tagasi. Kõige paremini talvituvad kannad 5–10-kraadises ruumis.
• Vanale murule mõjub hästi õhutamine, selleks torkida teda aiahargiga või sõita temast üle püstlõikuriga.
• Veel võib istutada igihaljastest taimedest hekki, siis jõuavad okaspuud talveks korralikult juurduda.
• Augusti teisel poolel on õige aeg ümber istutada pojenge. Parimad istikud saab 3–4-aastasi taimi jagades. Kuna vanad juureosad lähevad kergesti mädanema, kärpida need 10–20 cm pikkuseks.

Võtke meiega ühendust juba täna kas kontaktivormi kaudu, kirjutage e-mailile info (ät) saarehaldus.ee või helistage telefonil (+372) 513-1161.